“Meie turujõudu ei saa võrrelda näiteks EMT-ga, kuna kõik võrgud on eraldi,” lausus AS Erakütte juht Kristjan Rahu. “Soojahinnaga Tallinnas ei saa mõjutada soojahinda Valgas.”

AS Erakütte põhitegevusala on soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük, seda tehakse peamiselt elamufondi kütjana. Eri andmeil kuulub 1998. aastal asutatud ettevõttele Eestis 40-protsendiline turuosa.

“Võib-olla tõmbame endale halba kaela, aga ilmselt on müüjana meie turuosa suurem kui 40 protsenti,” ütles Rahu.

Tema kinnitusel kuulub Dalkiale kaugkütteettevõtetest kõi-ge suurem osa, Fortum Termest on järgu võrra väiksem.

“Dalkia on müügi poolest Tallinnas nii suur kui 3,5 Fortumit,” märkis Soome kontserni Fortum kuuluva Fortum Termesti juhatuse esimees Riho Sild. “Soojaturg on Eestis statistiliselt laialivalguv, kuid Fortumi osa on müügis hinnanguliselt kolm kuni viis protsenti.”

Silla sõnul teeb hinnapoliitikat siiski tururegulaator ehk energiaturu inspektsioon.

“Dalkiat on terve vabariik täis,” möönis ka soojaärimees Erich Teigamägi. Tema hinnangul on Dalkial teatud piirkondades soojahindade üle võim.

Maailma keskkonnateenuste liidri Vivendi tütarfirma Dalkia sai eelmise aasta lõpus endale Tallinna soojatrassid, võttes üle ligi 700 miljoni kroonise aasta-käibega Tallinna Soojuse. Varem kontrollis Dalkia Erakütte kaudu Tartu Tamme Soojust, Rapla Soojust, Keila Soojust, Haapsalu Soojust, Maardu Soojust ja Valga Soojust. Pealinna kaugküttesüsteemi haldaval Tallinna Küttel on 68-protsendiline turuosa, millega ta on siin suurim soojuse tootja.

Lisaks on Eraküttel huvid Kaareperes, Märjamaal, Kiilis, Oisus, Rummus ja Vasalemmas.

Eelmisel aastal sai Erakütte grupp esialgseil andmeil 8,9 miljonit krooni kahjumit. Grupi käive oli 115 miljonit, mis kasvas aastaga kaks korda. Sel aastal ootab Eraküte 160 miljoni kroonist käivet.

Rendilepingu kohaselt tõusevad viimased kolm aastat paigal püsinud soojatariifid sel aastal 8,6 protsenti.