Soome ajaleht: nafta ei toeta Putinit enam pikalt
Venemaa presidendil Vladimir Putinil hakkab olema suuremaid majandusmuresid kui lääne kehtestatud sanktsioonid. Venemaa toornafta hind langes eelmisel nädalal 94 dollarini barrelilt.
See hind on viimase kahe aasta madalaim ja jääb alla sellele, millega Venemaa on arvestanud aastate 2015-2017 eelarvetes, kirjutab Helsingin Sanomat.
Nafta hinnal on Venemaa majandusele märkimisväärne mõju. Toornaftalt võetavad ekspordi- ja tootmismaksud moodustavad poole Vene Föderatsiooni riigieelarvest. Kui toornafta hind langeb, vähenevad ka Vene riigi tulud.
Järgmise aasta eelarves on arvestatud, et nafta hind jääb umbes saja dollari juurde barrelilt. Nüüd paistab nii, et nafta hind jääb sellest madalamaks.
Vene majandusteadlaste hinnangul peab Venemaa varsti kasutusele võtma fondid, kuhu on kogutud varasemate aastate üle jäänud naftatulusid.
Fondides on raha nafta madala hinna korvamiseks umbes kaheks aastaks, kui hind langeb 80 dollarini barrelilt, hindas endine rahandusminister Aleksei Kudrin Vene meedias.
Euroopas kaetakse puudujääk laenudega, kuid Putini Venemaal on valitsenud väga range eelarvedistsipliin. Majandusteadlase Sergei Aleksašenko sõnul on Putini „puudujäägihirmu“ põhjus 1998. aasta majanduskrahh.
Paradoksaalsel kombel päris Putin Boriss Jeltsini valitsemisajast 2000. aastate majanduskasvu seemned. Putin on selle eest kogu au omale saanud. Noorte majandusteadlaste reformid hakkasid 2000. aastatel vilja kandma.
Alaksašenko kirjutab värskes artiklis, et Venemaa seitsmeprotsendine majanduskasv aastatel 1998-2008 tulenes lisaks 1990. aastate reformidele ka välisfaktoritest, nagu nafta hinna tõusust maailmaturul, mitte Putini majanduspoliitikast.
Putini teeneks võib aga lugeda Venemaa majanduskasvu aeglustumise viimastel aastatel. Kui president oli Dmitri Medvedev, räägiti veel majandusreformidest ja neid viidi ka mõningal määral läbi. Ettevõtted ei langenud riigi meelevaldse tegevuse ohvriks nii tihti kui Putini ajal.
Õhkkond oli teine: julgeti investeerida.
2012. aastal naasis Putin presidendiametisse. Reformid lõppesid hetkega.
Putinism hakkas ühiskonna erinevates osades haaret tugevdama. Investorite umbusaldus kasvas juba enne Krimmi annekteerimist, Ida-Ukraina sõda või lääne sanktsioone.
Nafta hinna alanemine muudab olukorra keeruliseks, sest tulubaasi isegi ei üritata mitmekesistada. Kudrin hoiatab, et ees võib seista majanduslangus.
Selline majanduspoliitika hakkab peagi tunda andma inimeste argielus.
Venemaa majanduskasvul on neli pidurit: lääne majandussanktsioonid, investeeringute vähesus, ebakindel õhkkond ja nõrk rubla.
Putini poliitika tekitatud ebakindlus takistab nii kodu- kui ka välismaiseid investeeringuid.
Venemaa ärieliiti läbisid taas külmavärinad, kui uurimiskomitee teatas suurärimees Vladimir Jevtušenkovi koduaresti panemisest majanduskuritegudes kahtlustatuna. Süüdistusi on peetud poliitilisteks. Venemaa majandusarenguminister Aleksei Ulukajev on hoiatanud, et Jevtušenkovi rahapesusüüdistused nõrgendavad Venemaa investeerimiskeskkonda ja suurendavad valuuta väljavoolu.
Dollari suhtes rekordiliselt madalale tasemele langenud rubla mõjutab Venemaa majandust kahetiselt. See tõstab eriti importkaupade tarbijahindu ja mõjutab venemaalaste reisimist välismaale. Samas ärgitab rubla madal kurss venemaalasi kodumaal tegema tehinguid eluasemetega. Ka energiafirmad saavad nõrgast rublast kasu: näiteks naftat müüakse dollarites, mistõttu saab sama hinna eest rohkem rublasid.
