Soome ajaleht: Nord Streami rajajad soovivad Soomelt kiiret tegutsemist

 (54)
Nord Stream
Nord StreamFoto: John MacDougall, AFP

Venemaa gaasihiid Gazprom koos viie Euroopa energiafirmaga soovivad saada Soome nõusolekut, et uurida merepõhja Balti meres, Soome majandusvööndis. Ettevõtted soovivad koos rajada suure maagaasi torujuhtme, millest on juba kaua räägitud. Tegemist on Nord Stream IIga, kirjutab Iltalehti.

Ettevõtted soovivad, et Soome valitsus annaks loa kiiresti, veel enne, kui Soome laht jäätuma hakkab. Nad väidavad, et on valmis koheselt hakkama merepõhja uurima, kui luba antakse.

Kaks nädalat tagasi Vladivastokis toimunud koosviibimisel otsustasid firmad, et Balti meres asuvate torujuhtmete arvu tuleb kahekordistada. 2019. aastaks loodetakse Vyborgi regioonist Saksamaale Greifswaldi minevatele torujuhtmetele paigaldada lisaks veel kaks torujuhet. Väidetavalt jookseks Nord Stream II 85% ulatuses sama trassi mööda nagu ka Nord Stream.

Nord Stream II projekt on töös olnud juba aastaid, kuid majanduse kehv seis ei ole lasknud sellega edasi liikuda. Ka Ukrainas toimuv on selle hoogu pidurdanud.

Nüüd on aga olukord muutunud ning vaja on vaid Soome valitsuse nõusolekut. Kuus ettevõtet on käed löönud.

Soome juba ükskord andis uurimisloa, see oli 2013. aastal. Toona seda ei kasutatud. Nüüd on poliitiline olukord palju sensitiivsem.

Ukraina president Arseni Jatsenjuk nimetab torujuhet „Ukraina-vastaseks“, kriitilised on olnud ka Poola, Tšehhi ja Slovakia. Kui torujuhe saaks valmis, siis ei oleks Venemaal enam tarvis gaasi nende riikide kaudu transportida. Kogu Lääne-Euroopale vaja mineva gaasi saaks saata läbi Balti meres olevate torude.

Nord Stream II projekti tarvis loodavast ettevõttest 51% kuulub Gazpromile. Teised omanikud on sakslaste E.ON ning BASF, Hollandi-Briti ettevõte Shell ning austerlaste OMV 10 protsendiga ja prantslaste Engie 9 protsendiga.

On selge, et need ettevõtted ei oleks projekti töösse võtnud, kui ei oleks olemas nõusolekut nende valitsuste poolt.

Torujuhtmete rajajate esindaja Soomes ütles, et aktsionärid vaatavad lihtsalt alternatiivseid viise, kuidas kindlustada pikaajalist energiaturvalisust. Lähiaastatel kasvab maagaasi nõudlus Euroopa Liidus. Samal ajal tõmbub Euroopa enda gaasitootmine kokku, seega suureneb selle importimise vajadus.

See tähendab ühtlasi, et LNG ei ohusta Vene gaasi sel moel nagu mõned inimesed aastaid tagasi arvasid. Osapoolte arvates on Venemaa gaasi hind väga konkurentsivõimeline ja annab palju eeliseid.

Ühe Soome eksperdi hinnangul on Gazpromi ja Venemaa jaoks Nord Stream II igati loogiline samm. Uus juhe jätaks välja tülika Ukraina ning riik võiks endale välja kaubelda ka Turkish Streami torujuhtme rajamise, millele Euroopa praegu väga vastu on.

Suur kaotaja oleks Ukraina ja selle oligarhid, sest nende jaoks kaoks üks väga oluline transiidikanal.