Soome ametiühing: Eesti "kalevipojad" on jätnud Soome ehitaja tööta

 (138)
Soome ametiühing: Eesti "kalevipojad" on jätnud Soome ehitaja tööta
Foto: Ilmar Saabas

Soome ametiühingute keskliidu SAK ekspert Pia Björkbacka ütles Delfi Majandusele, et töötus Soome ehitajate seas omal maal on suur ja seda tänu Eestist tulnud "kalevipoegadele".

Töötus on Soome ehitajate seas olnud ajalooliselt kõrge, seda tänu 90ndate lamast tulnud ümberstruktureerimistele ehitus- ja kinnisvaravaldkonnas.

"Vaadates aga, et Soomes elab või töötab kokku ligi 30 000 eestlast ning Eesti rahvaarv on vaid 1,3 miljonit, ei tohiks see arv enam palju suureneda. Samas enamus neist eestlastest, kes meil töötavad, ei ela ikkagi tegelikult Soomes," sõnas Björkbacka.

Soomes on Soome ehitaja vähemus, kes ei suuda konkureerida eestlastele või ka poolakatele makstava palgaga. Eestlased on nõus töötama ilma konkreetsete lepinguteta, ilma eritasuta pühadel või ületunnitasuta. Soome ja Eesti ehitaja palgaerinevus võib olla enam kui kaks korda. Madalaim palk, mis Soomes ehitusplatsil töötavale eestlasele makstakse, on 2 eurot tunnis. Soome ehitaja sellega konkureerida ei suuda.

Teada on fakt, et kui Eesti ehitajad ja arstid hakkasid suurel hulgal liikuma Soome tööle, liikusid Soome arstid ja ehitajad parematele jahimaadele Rootsi. Soome muutus immigratsioonimaaks alles 90ndate alguses, peale seda kui soomlased ise suures mahus Rootsi ja USAsse hakkasid kolima - seda siis parema elu leidmise eesmärgiga.

Soomes populatsioonist tervelt 3 protsenti ehk 168 000 inimst on immigrandid. Eestlasi on viimaste numbrite järgi põhjanaabrite juures 29 080 inimest. Töötus on aga Soomes elavate eestlaste hulgas, nagu kõikide immigrantide hulgas, kolm korda suurem kui Soome keskmine töötus. Soome töötus seisab hetkel 8,4 protsendi juures.

Seotud lood:

Tänasel hetkel on Björkbacka sõnul välistöölised selgelt halvemas situatsioonis kohalikega. "Soomes on toimimas kaks tööturgu. Üks neile, kes reaalselt Soomes elavad ja teine neile, kes vaid ajutiselt Soomes tööl käivad. Viimastel on palk kehvem, töötingimused nirumad ning on teaada ka juhtumeid inimkaubandusest," rääkis Björkbacka.

"Veel üks probleem on renditööjõud, kelle eest teeb lepingud ja vaidleb palganumbri suuruse neid välja rentiv ettevõte. Nende puhul on probleemid selles, et töötajatele ei maksta palku kehtiva kollektiivlepingu alusel, puuduvad ületundide ja nädalavahetusel tehtud töö kompensatsioonid, töötajad ei maksa alati makse. Lisaks maksavad töötajad firmale töö leidmiseks Soomes tasu, mis ei ole legaalne," sõnas Björkbacka.