Soome ehitatakse maailma suurimat tuumajaama
Tuumaenergia tulevik
Kolmkümmend minutit hiljem intervjuu ajal on jaamajuhataja Simola nagu vana rahu ise. Küsimusi sajab paremalt ja vasakult: terrorism, tuumajäätmed, majadesse sööstvad lennukid, Tšernobõl, rohelised. Simola puistab vastusteks erinevaid numbreid, valemeid, naeratusi ja enesekindlaid ?este. ?Annate garantii?? uurib Overton lõpetuseks. ?Absoluutselt,? särab Simola vastu. ?Absoluutselt.?
Soomlane on selle rolliga muidugi harjunud. Eelmisel nädalal oli külas BBC, veel varem Discovery Channel, lähematest meediaväljaannetest rääkimata. Põhjus on lihtne. Olkiluotole ehitatav tuumajaam on üle 15 aasta esimene Lääne-Euroopas. Kui Olkiluoto number 3 lõpuks valmib, tuleb sellest oma 1600 MW-ga maailma suurim. Pertti Simola pakatab rahulolust seda mainides. Arusaadav, maailma suurimat tuumaelektrijaama saadki ehitada kord elus.
Pori ja Rauma vahel asuv Olkiluoto on Soome tuumaenergia süda juba ammu. Praegugi tuksub seal kaks rektorit. Avatud vastavalt 1978. ja 1980. aastal. Jaamadest mõne kilomeetri kaugusel puuritakse praegu šahte ja tunneleid. Sinna poole kilomeetri sügavusele peab tulema Soome tuumajäätmete lõppladu. Avatakse see aastal 2020. Ei saa salata, soomlased oskavad asju teha. Kõik särab, kõik on avatud, kõik on moodne. Simola pajatab, et kõik võivad tulla nende tegemisi vaatama. Kahe jaama vahel üle tee silkav rebane justkui kinnitaks tema sõnu.
Kui Olkiluoto on tulevikus maailma suurim, siis praegu hoiab seda tiitlit oma 1500 megavatiga kuussada kilomeetrit lõuna pool asuv Ignalina Leedu Vabariigis Venemaa ja Läti piiri lähedal. Turvakontroll on Ignalinas sama range või rangemgi kui Soomes. Läbivalgustamine ja metalliotsijad nagu lennujaamas. Kõikide elektrooniliste seadmete seerianumbrid, alates fotoaparaadist kuni sülearvuti akuni, tuleb juba päevi varem kohale saata. Aga kõikjalt kumab ka ajastu, kust Ignalina pärit on. Vene keel ja venekeelsed sildid. Justnagu aastast 1970 välja astunud mööbel ning pruunid kardinad. Tehnika poolelt asjatundmatu silm erinevusi ei märka. Vaikne, kristallpuhas ja mastaapne. Eks elektergi tekib samamoodi: neutronitega pommitamine, ahelreaktsioon, soojuse eraldumine, auru tekkimine ning turbiinilabade pöörlemine.
Nagu öö ja päev
2004. aastal suletud reaktori kohal jalutades nendib jaama juht Viktor Ševaldin : ?Taaskäivitamine võtaks tegelikult ainult päeva või paar.? See on meeldetuletus, millest tuumaenergia puhul tuleb rääkida nii Soomes kui Leedus. Ahelreaktsioon pole põlevkivi, mille nupulevajutusega kinni paned. See kestab aastaid edasi. Soome jaama juhataja Simola ütleb Ignalina kohta diplomaatiliselt, et vene tüüpi jaamadel pole tegelikult häda midagi. Tartu Ülikooli tuumaspets Enn Realo on konkreetsem. ?Nagu öö ja päev,? põrutab ta Soome ja Leedu jaama võrdluseks.
Realo on mees, kes Eestis teab tuumaasjandusest rohkem kui keegi teine. Võrdlusmaterjali on tal küll ja küll. Ta on käinud katsereaktorites ja jaamades nii Venemaal kui Läänes. Realo sõnul on Ignalina reaktoreid isegi raske klassifitseerida, mis põlvkond või mis tüüp see on. Mõnikord öeldakse, et surveveereaktor, mõnikord kergevee grafiitreaktor. Liigselt tehnilistesse detailidesse laskumata selgitab Realo: ?Kui Ignalinas tekib torudesse veeaur, kasvab võimus. Kui kasvab võimsus, tekib uus aur, siis kasvab jälle võimsus?? Nõiaring, mis põhjustab pideva välise korrigeerimise vajaduse. Soome uues reaktoris on asi täpselt vastupidi ? kui tekib aur, võimsus väheneb. Selge pilt. Üks on ohtlik, teine ohutu. Või, kes soovib ? ohutum.
Ignalina reaktor on tegelikult võimalusterohkem. Seal saab lihtsamini tuumakütuse elemente vahetada. Selle äraspidise paindlikkuse tingib väga ratsionaalne ja samuti oma ajastust pärit põhjus: Ignalinas saab elektri kõrval või elektri asemel toota ka plutooniumi. Ja seda läks vaja teadagi milleks ? pommide tegemiseks. Ignalina juhataja Ševaldin ütleb, et need ajad on loomulikult ammu möödas ja kõik see, mis Ignalina täna teeb, jääb ikka Leetu.
Väikesed tuumariigid Leedu ja Soome
?? Ignalinast tuleb praegu enamus Leedu elektrist. Soomes töötab hetkel 4 jaama ? kaks Loviisas ja kaks Olkiluotos.
Ignalina 2006
Töötajaid: ca 3000
Ignalina 2 võimsus: 1500 MW
Reaktori tüüp: 2. põlvkonna RBMK surveveereaktor
Tootmine: 73% Leedu elektrist tuleb Ignalinast
Olkiluoto 2006
Töötajaid: 550
Olkiluoto 1 võimus: 840 MW
Olkiluoto 2 võimus: 870 MW
Olkiluoto 3 võimus: 1600 MW
Reaktori tüüp: 3. põlvkonna EPR surveveereaktor
Tootmine: 25% Soome elektrist tuleb Loviisast ja Olkiluotost
Allikad: Ignalina IAE, TVO
Kommentaar
Uraani on, tuumajaama pole
Julia Simms, 60 minutes Australia
Meie huvi Soome jaamade vastu on loomulik. Austraalia on ju maailma suurimaid uraanitootjaid, jaama aga endal pole. Tegelikult on tuumajaama teema siin niivõrd demoniseeritud, et keegi ei julge avalikult rääkida. Omavahel küll, kuid publikule väljaütlemine tähendas veel hiljuti poliitilist enesetappu. Natuke on asjad viimasel ajal muutuma hakanud. Mõned juba söandavad lausuda, et võiksime vähemalt arutleda.
Palju aitas kaasa ka Briti peaministri hiljutine avaldus, et Suurbritannia hakkab oma tuumapoliitikat ümber vaatama. Ta pidas silmas, et võiks jälle uusi jaamu planeerida ning eks meie siin kaugel all ikka veel natuke vaatame, mida britid teevad. Teine asi, mis sunnib ka meid tuumateemal rääkima, on see, mis toimub palju lähemal. Indias-Hiinas ehitatakse palju uusi reaktoreid. Sellised küsimused, kas neile uraani müümine on eetiline või ohutu, tõusevad loomulikult üles.
Intervjuu
Pertti Simola: Olen uhke Olkiluoto üle
Olkiluotos tuumajaamu pidava Teollisuuden Voima president Pertti Simola usub kindlalt tuumaenergia tulevikku.
?? Kuidas soomlased tuumaenergiasse suhtuvad?
Me oleme sellega harjunud ja üldiselt on suhtumine positiivne. Ka kohalik võim on rahul. Näiteks tuumajäätmete lõpplao asukohale kandideeris mitu omavalitsust ? kõik tahavad raha ja tööd.
Mina võin küll öelda, et olen uhke. Ma arvan, et paljud soomlased on samamoodi uhked. Eks meile ka meeldib, kui meist mõeldakse kui teerajajatest ning pioneeridest.
?? Uue jaama ehitamine läheb maksma umbes 3 miljardit eurot (45 miljardit krooni). Kui suure osa sellest moodustavad näiteks reaktor ja kui suure turbiinid?
Ma ei saa seda öelda.
?? Aga kui ma teen umbes sellise arvutuse: pool läheb reaktorile, üks kolmandik turbiiniosale ja ülejäänu igale poole mujale?
See on väga loogiline arvutus.
?? 2002 tegite konkursi, 2004 alustasite ehitust, 2009 saab jaam valmis. Väga kiire tempo?
Tegelikult oleme praegu mõned kuud graafikust maas, aga usun, et 2009 saab jaam ikkagi valmis.
?? Ligi tuhatkond inimest on ehitusel töös. Kes need on, kust pärit?
Ligi pooled on prantslased ? nemad vastutavad ?reaktorisaare? eest. 25% on sakslasi ? Siemens juhib ?turbiinisaare? ehitust. 15% on poolakaid. Nad on kõvad keevitajad ja terasemehed. Palju on ka muid rahvusi, sealhulgas eestlasi. See on igas mõttes rahvusvaheline projekt.
?? Mis saab tuumajäätmetest?
Soomes on põhimõte, et kõik tuumajäätmed peavad jääma Soome riiki. Mingit müüki või transporti kuhugi mujale ei saa toimuda. Praegu on nii Loviisa kui Olkiluoto jäätmed niinimetatud ajutistes hoidlates, kuid siinsamas lähedal on alustatud lõpplao ehitust. See tuleb poole kilomeetri sügavusele ja 2020. aastal hakkab ladustamine.
?? Kust tuleb raha selle lao ehitamiseks?
Soome jaamad on kaua aega maksnud ja maksvad ka edaspidi igal aastal väikese summa. See läheb riiklikult garanteeritud fondi ja praegu on seal juba 1,2 miljardit eurot (18,7 miljardit krooni).
?? Kuidas on Olkilutos praegu radiatsiooniga?
Tegelikult on siin radiatsioonitase madalam kui Soome looduslik keskmine. Loomulikult me pidevalt mõõdame ja uurime nii siin kui ümberkaudsetes valdades. Puid, maapinda, rohtu, lehmapiima. Kõike, mida vähegi võimalik.
?? Kuidas Olkiluotol majanduslikult läheb?
Numbritest ei ole mõtet rääkida. Asi on selles, et me toodame elektrit oma omanikele, mitte turule. Kaudselt on meil üle 60 omaniku. Suured paberi-, metalli- ja keemiatööstused. Seega me ei pea ise teenima. Meie kasum on aastaid olnud 0 ja käive 200 miljonit eurot (3 miljardit krooni).
