Soome ekspert: hea, et oleme ääremaa, siin Brexit ei ole nii suur risk

 (13)
Soome tööandjate föderatsiooni majanduspoliitika osakonna direktor Penna Urrila (esiplaanil) ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.
Soome tööandjate föderatsiooni majanduspoliitika osakonna direktor Penna Urrila (esiplaanil) ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.Foto: Tiit Blaat

Kui eestlaste jaoks on Soome peaaegu unistuste maa, sest tegemist on heaoluühiskonnaga ning otseselt igapäevase toimetuleku pärast keegi seal muretsema ei pea, siis tegelikult on põhjanaabrite peamised probleemid meile üsna sarnased: kvalifitseeritud töötajate puudus ning vananev ühiskond, mis nõuab üha rohkem raha, selgus Soome tööandjate föderatsiooni majanduspoliitika osakonna direktori Penna Urrila ettekandest.

Pärast kümne aasta tagust finantskriisi sai Eesti majandus vaatamata 20% SKP langusele suhteliselt kiiresti jalad alla ning on üsna hästi kasvanud, siis Soome puhul on pilt mõnevõrra teistsugune.

Kriisieelse tipu tasemele jõudis Soome meist veidi hiljem, samas eratarbimises jõudis Soome kriisieelsele tasemele tagasi aasta pärast kriisi algust, Eesti alles aastal 2016. Soome majanduskasv ei ole numbrites olnud nii kiire, kuid sellist 20-protsendilist langust nagu meile osaks sai, suudeti Soomes vältida.

Samas tabas põhjanaabreid aga teinegi majanduslangus. Urrila sõnul on mitu põhjust, miks Soome pärast finantskriisi uuesti teise majanduskriisi langes. 2012. aastal alanud kriisi vallandajad olid metsasektor ning infotehnoloogiasektor. See kriis oli iseloomulik vaid Soomele ning teistes riikides neid probleeme ei olnud.

„Meie rahvusvaheline konkurentsivõime oli langenud ning elanikkond hakkas vananema," rääkis Urrila ühendiministeeriumis toimunud esitlusel puhtas ja soravas eesti keeles. Lisaks läks 2014. aastal majanduslangusesse Venemaa, mis moodustas toona Soome ekspordist 10%. Nüüd on Venemaa osa langenud vaid 5%ni.

Seotud lood:

Euroopas on pilt praegu selline, et Saksamaal ning Suurbitannias tööstustoodang juba langeb, aga Soomes ja Rootsis veel kasvab.

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise mõju Soomele kommenteerides tõdes ta, et Soomes eksport Suurbritanniasse moodustab riigi ekspordist 7-8% ehk veidi üle 10% Euroopa Liiduga seotud ekspordist. „See on meie jaoks hea asi, et Soome on ääremaa, siis Brexit ei ole nii suur risk," lausus Urrila.

Urrila sõnul võib Soome tööstustoodangu kasvuga enam-vähem rahul olla. Seni on tööstustoodang veel madalam kui kriisieelse buumiaja tipus 2007. aastal.

Samas on tulevikuväljavaated tumedamad, sest veebruaris tehtud konjunktuuriuuringu kohaselt on kuue kuu väljavaade juba alla nulli. (Nulltase tähendab konjunktuuriuuringu metoodika kohaselt tasakaalutaset ehk seda, et neid, kes arvavad, et läheb paremaks, on sama palju kui neid, kes usuvad, et läheb halvemaks. Alla nulli tähendab, et neid, kes usuvad, et läheb halvemaks, on rohkem- toim.)

Urrila sõnul kasvab Soome majandus praegu umbes 2% kiirusel, kuid kasvutempo nõrgeneb ning selle aasta kokkuvõttes oodatakse keskmiselt 1,5% kasvu. Soome rahandusministeeriumi eile avaldatud prognoosi kohaselt peaks sisemajanduse kogutoodang tänavu kasvama 1,7%, samas Soome majandusuuringute instituut ETLA ootab kasvuks 1,4%.

Urrila sõnul kasvas tööjõu hind Soomes kiiresti finantskriisi ajal ning järgnenud aastatel ning riigi konkurentsivõime halvenes. Samuti oli nõrk tööjõu tootlikkuse kasv. Praeguseks on olukord Urrila sõnul tööjõu hinna osas muutunud paremaks, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli eelmisel aastal nullilähedane ning majanduskasv tuli töötajate arvu suurenemise kaudu.

Kui me arvame, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on midagi Eestile ainuomast, siis niimoodi see ei ole. Oskustöölistest on Urrila sõnul terav puudus ka Soomes. Põhjanaabrite tööturg ei toimi Urrilao sõnul ideaalselt. Olukorras, kus töötus väheneb, on jätkuvalt 150 000 töötut ning vabu töökohti on 60 000. Nõudlus ja pakkumine omavahel ei kattu. Soome tööturul on mitmeid probleeme ning üks on neist piirkondilikud erinevused. Ehk töökohad on Helsingis, Lõuna- ning Edela-Soomes, tööotsijad aga maapiirkondades.

Majandus kasvab, avaliku sektori puudujääk väheneb

Urrila sõnul on Soome avaliku sektori struktuurne puudujääk 59% SKPst. Urrila sõnul langeb see veel 5-10 aastat, aga pikemas perspektiivis hakkab tõusma, sest elanikkond vananeb ja kulutused tervishoiule kasvavad. Kui praegune olukord jätkub, oleks puudujääk Soomes 2070. aastaks 227% SKPst ehk kõrgem kui täna Jaapanis.

Urrila sõnul on puudu 7-10 miljardit eurot ehk selle summa peaks praegu kokku hoidma või siis makse tõstma. Kuna maske sellises mahus tõsta ei ole reaalne, tuleb midagi tõsiselt muuta.
Põhjanaabrite heaoluühiskond on ehitatud aastakümnetel, mil riigis oli väga soodne rahvastiku struktuur. Kuidas seda kulukat ühiskonnakorraldust aga finantseerida olukorras kus rahvastik vananeb.

Urrila sõnul on soomlased ühiskonnakorralduse üle uhked ning tahavad seda jätkata. Valitseb konsensus, et tervishoid ja haridus peavad olema tagatud väga kõrgel tasemel. Kust aga selleks vahendeid võtta.

Soome 15-64-aastaste elanike tööhõive on 72%. Rootsis on see tase 78%. Kui Soomes oleks tööga hõivatud samuti 78%, siis oleks pikas perspektiivis ka oodatav puudujääk poole väiksem.