Rahandusministeeriumi kantseleiülem Martti Hetemäki hakkab Lintilä palvel nüüd uurima, kuidas saaks investeeringuid suurendada. Lintilä teatas sellest eelmisel kolmapäeval rahandusministeeriumis eelarvekava esitlusel.

Finantseerimise kulud on praegu rekordiliselt madalad, mis tähendab, et laenamine oleks odav. Lisaks on Soome ettevõtete kasumlikkus parem kui varem. Seega kõik tingimused investeeringute suurendamiseks oleksid justkui olemas.

Miks nad ei investeeri?

“See on hea küsimus, et mis takistab investeeringute kasvu. Tootlikkuse kasv nõuaks seda, ”ütles Hetemäki.

Investeerimine tähendab vahendite paigutamist näiteks seadmesse või arendusse, mis hiljem ettevõttele raha tagasi teenib. Investeeringud annavad sageli ettevõtetele elujõudu, et teistega konkureerida.

Investeeringud Soomes hakkasid kasvama pärast 1990. aastate majanduslangust. Eriti 21. sajandil oli nö kuldajastu, mis lõppes 2008. aasta finantskriisiga.

Pärast seda on ettevõtted suhtunud investeerimisse palju ettevaatlikumalt.

„2010. aastatel on netoinvesteeringute tase olnud null. Seega on kulutatud kapitali suurus sama, mis investeeritud. Sellel kümnendil pole tootlikumat kapitali kogutud, ” rääkis ettevõtlusuuringute instituudi (ETLA) tegevjuht Aki Kangasharju.

Praktikas tähendab see, et vanu seadmed ja masinad kantakse maha sama tempoga kui hangitakse uusi. Viimastel aastatel kasvas aktsiakapital kiiremini kui tehti uusi investeeringuid.

Praegu näib olukord pisut helgem, selgub Soome tööstuste keskliidu investeerimisuuringust, mille kohaselt ulatuvad tööstuslikud püsiinvesteeringud 2019. aastal 4,1 miljardi euroni. See on umbes üheksa protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

“Tase on ikka väga halb, ” ütles Kangasharju.

Tal on olukorrale ka seletus.

“Soome tunneb hirmu. Pikka aega on räägitud tööjõupuudusest ja jätkusuutlikkuse puudumisest ning ettevõtted on seda uskunud,“ tõdes Kangasharju.

Samal ajal investeerivad Rootsi ettevõtjad peaaegu kolmandiku rohkem kui soomlased. Aastate jooksul kumuleerub erinevus märkimisväärseks erinevuseks.

„See tähendab, et tootlikkuse kasv on Soomes aeglasem. Samuti võime kaotada töökohad ja konkurentsivõime. Need mõjutavad kahtlemata rahvamajanduse edasist kasvumäära, ” lisas Kangasharju.

Palgasaajate uurimisinstituudi direktor Elina Pylkkänen rõhutab aga, et viimase kümne aasta jooksul on Soome ettevõtete investeerimisvalmidust üritatud mitu korda suurendada. Tulemused pole olnud eriti head.

Suurim muudatus oli tema sõnul ettevõtte tulumaksu vähendamine 24,5 protsendilt 20 protsendile. Ka see pole Pylkkäneni sõnul tulemust parandanud.