Soome leht: Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajad tüdinesid väikestest palkadest

 (234)
Anne Mere,  HKSCAN ESTONIA AS
Anne Mere, HKSCAN ESTONIA ASFoto: Sven Arbet

Rakvere lihakombinaadi tapamajas toimus 17. oktoobril streik. Töötajad nõudsid 100 protsendist palgatõusu. Kokku töötab Rakvere lihakombinaadis 750 töötajat. Et 30 tapamaja oma streiksid, ei olnud ka teistel midagi teha, kirjutab Helsingin Sanomat.

HKScan lasi kolm töötajat lahti. Spontaanne streik tõmbas negatiivset tähelepanu Soome suure toiduainetootja vastu. Eesti ajakirjandus kirjutas, et vaevalt, et HKScan töötab Soomes samuti nagu Eestis.

Andrus Saaremägi ütles, et algul nõudsid nad palga kahekordistamist. Nüüd nõuavad töötajad sel aastal 25 protsendist palgatõusu ja tuleval aastal samuti 25 protsendist palgakõrgendust.

„Töö on raske ja paljud seda teha ei suuda,” rääkis ta.

Soomes saavad tapamaja töötajad toiduainetööstuse ametiühingu andmetel 3400 eurost palka. Uute töötajate palk lihasektoris on 10,17 eurot tunnis ehk umbes 1800 eurot kuus.

HKScani Eesti tehases saavad tapamaja töötajad umbes 900 eurost brutopalka, millest saadakse kätte 700-800 eurot.

„Puhkusepreemia on 340 eurot,” lausus Saaremägi.

Keskmine brutopalk on Eestis 1200 eurot.

Kui Eesti ametiühingujuht Peep Peterson kuulis esmakordselt spontaansest streigist Rakveres, läks ta ise sinna nõu andma. Nüüd on tapamaja 25 töötajat loonud ametiühingu.

Seotud lood:

„Õigused ei tule iseenesest,” ütles Peterson. Tema sõnul kohtlevad samad tööandjad Põhjamaades ja Eestis töötajaid erinevalt.

Näiteks Nordea Bank keeldus Eestis mullu sõlmima töötajatega kollektiivlepingut.

„Põhjamaade ettevõtted võiksid proovida juurutada sotsiaalseid väärtuseid siinsel turul,” lausus ta.

Petersoni sõnul pole Soome ettevõtete kui tööandjate reputatsioon erinev Eesti omadest.

„Vahest kui mõni Soome ettevõte laieneb Eestisse, kasutab ta töösuhetes koloniaalset suhtumist,” lausus ta. „Emafirma finantshuvid käivad kõige ees.”

„HKScan parandab oma finantsseisu Rakvere palkadega,” lausus ta.

Novembri algul teatas HKScan börsile, et nad prognoosivad kahjumit. Balti riikides teenis ettevõte kestvalt kasumit.

Rakvere lihakombinaadi juures käisid töötajad suitsetamas.

„Palk pole 2013. aastast saati muutunud,” lausus Saaremägi.

„Minu palk on sama kui tööle tulles 2010. aastal,” ütles Erki Kurvits.

„Palk on viis aastat sama,” ütles Margus Blankin.

HKScani andmetel on tõusnud Rakveres palgad 2013-2016 keskmiselt kuus protsenti aastas ehk sama palju kui on Eesti keskmine palgatõus.

Sel nädalal püüavad töötajad riikliku lepitaja abil palka läbi rääkida.

„Me tegime suuri järeleandmisi, kuid me ei näe mingisugust progressi,” lausus Saaremärgi.

Saaremärgi töötas aasta algul Soome toiduainesektoris paar kuud.

„Seal maksti seda, mis oli kokku lepitud,” rääkis ta.

Tema ja Blankini sõnul pikendatakse vahel tööpäeva poole viieni asemel kella viieni ja keegi ei maksa selle poole tunni eest.

HKScani Balti juhi Anne Mere sõnul ajab ettevõte samasugust personalipoliitikat kõigis riikides.

„Mina ei näe vahet Baltimaade ja Põhjamaade vahel,” lausus ta.

Ettevõte korraldab regulaarselt töötajate seas rahuloluuuringuid ja vaatab igal aastal palgad üle.

Mere vastas Soome kommunikatsioonidirektori Mikko Saariaho vahendusel, et nad tunnistavad töötajate õigust kuuluda ametiühingutesse, sealhulgas ka Eestis. Tema sõnul oli see arusaamatus, et HKScan on Eestis ametiühingu vastu.

Eestis saavad ikka tapamaja töötajad vähem kui kolmandiku oma Soome kolleegide palgatasemest.

„Palgad on riigipõhised,” ütles HKScani asepresident Saariaho.

„Toiduturg on väga kohalik,” lausus ta. „Me peame olema hinna, produktiivsuse ja palga osas konkurentsivõimelised.”

Ettevõte ei nõustu, et hoides Baltimaades palku madalal makstakse kinni Soome kahjumeid.

„Me tahame hoida oma töötajaid õnnelikena,” ütles Mere.

Andrus Saaremägi ütles telefoni teel, et mitte midagi pole palkade osas muutunud, küll aga on tööl õhkkond muutunud. Nüüd ei kesta enam tööpäevad kauem kui on ettenähtud tööaeg.