Soome peatas uuringu järel osaluse Rail Balticas: Balti riigid pole piisavalt pühendunud

 (235)
Soome peatas uuringu järel osaluse Rail Balticas: Balti riigid pole piisavalt pühendunud
Foto: Madis Veltman

Tänavu veebruaris teatas Soome, et hakkab Rail Baltica osanikuks. Pärast kevadel toimunud parlamendivalimisi tühistas Soome uus Antti Rinne juhitud valitsus aga „esialgselt” selle otsuse, kirjutab väljaanne Ulkopolitiikka.

„Tahame esialgu keskenduda rahvuslikele projektidele,” ütles Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitusnõunik Juha Parantainen. Soome jätkab RB Raili juhatuses vaatlejaliikmena ja Parantainen on seal Soome esindaja.

Ulkopolitiikka andmetel mõjutas Soome otsust oluliselt ettevõtte kohta tehtud uuring. See kinnitas avalikuks tulnud probleeme: omanikud ei ole projektile piisavalt pühendunud, otsustamisega venitatakse ja tegevust mikromanageeritakse.

„Uuring tehti, aga selle eesmärk oli eeskätt olla põhjaks ametlikele läbirääkimistele,” kommenteeris Parantainen.

Parantainen rõhutas, et Rail Baltica ei vaja Helsingi-Tallinna tunnelit, aga tunnelil puudub vajadus ilma Rail Balticata. „Toetame erinevatel viisidel Rail Balticat, tunnelit jälgime,” ütles Parantainen.

Seotud lood:

Ulkopolitiikka intervjueeritud eksperdid peavad üksmeelselt ebarealistlikuks Peter Vesterbacka eraalgatuslikku FinEst Bay tunneliprojekti, eriti ajagraafiku põhjustel. Siiski viib Vesterbacka projekti edasi Rail Balticast sõltumata. Tunnel peaks olema valmis 2024. aastal ehk kaks aastat enne Rail Balticat.

Oktoobri lõpus teatas oma ametist lahkumisest isiklikel põhjustel RB Raili soomlasest tegevjuht Timo Riihimäki. Ulkopolitiikka andmetel olid taustal siiski samad probleemid, mis viisid Baiba Rubesa lahkumiseni aasta tagasi: tegevjuhil on võimatu tegutseda, kui omanikriigid ei tee otsuseid ega pühendu projekti elluviimisele.

„Ütleme nii, et soomlasena tahaks olla juht mitte reisija,” ütles Riihimäki.

Riihimäki arvates on suurim takistus Balti riikide koostöö.

„Balti riikidel on ülim aeg selgitada endale ja üksteisele, mida nad tahavad Rail Balticaga saavutada. Seejärel tuleb eesmärgid avalikult välja öelda. See hoiab püsivust ja tugevdab pühendumist,” ütles Riihimäki, kelle arvates tuleks eesmärgid seada igaks aastaks. Eesmärgiks ei piisa sellest, et raudtee on valmis 2026. aastal.