“Ilmselt tuleb suurem kolimine Helsingi regioonist Tallinna, need kaks linna on niigi väga tihedalt omavahel seotud,” ütles Soome siseministeeriumi spetsialist Janne Anttikainen. Ta lisas, et neid soomlasi, kes töötavad Helsingis, kuid tahaks soodsama maksukeskkonna ning odavamate hindadega Tallinnas elada, võib olla tuhandeid.

Elu paraneb

Soome maksuspetsialistid on varem ka seda arvanud, et ligi 200 000 madalaima pensioni saajat võib olla huvitatud Tallinna kolimisest, kus nende elukvaliteet tunduvalt paraneks, sest nad jäävad Soome riigilt pensioni saama. Anttikaineni hinnangul ei pruugi nende elu Eestisse kolimise järel siiski lihtsamaks minna, sest Eestis ei ole avaliku sektori teenused nii kättesaadavad kui Soomes. “Kui selline mass inimesi Eestisse koliks, saaksid paljud advokaadid tööd – mõlemad riigid on küll Euroopa Liidu liikmed, kuid riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid on väga erinevad, mistõttu tekib neil pensionäridel palju küsimusi, kumb riik millise teenuse eest peaks maksma,” ütles ta.

Keskmine vanaduspension on Soomes ligi 2000 eurot (31 300 krooni), miinimumpalk umbes 1000 eurot (15 600 krooni), õpilased ja töötud saavad minimaalset sotsiaaltoetust, mis on 400 eurot kuus (6300 krooni). Keskmine palk on Soomes umbes 2300 eurot (36 000 krooni). Anttikaineni sõnul on Eestis küll hinnad Soomega võrreldes odavamad ning helikopter lendab ühest linnast teise vaid 20 minutiga, kuid teises riigis elamine on siiski midagi muud. “Tallinna tulevad need, kes ei jõua Helsingis elada, kuna elamiskulud on liiga kõrged,” ütles ta.

Laiem huvi

Eestis töötava soomlase, Radiolinja Eesti juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul ei mängi soomlaste Eestisse kolimises rolli mitte niivõrd Eesti astumine EL-i, kuivõrd soomlaste Eesti-teadlikkuse kasv. “Enam ei tunne Eestit mitte ainult laupäevane turist, Eesti vastu tuntakse huvi laiemas plaanis, mitte ainult odava viina vastu,” ütles ta. Seppäneni sõnul üritavad Soome väikeettevõtjad Eestisse tütarettevõtteid rajada, et saaks Soome ettevõtte kasumi Eestisse tuua. “Nii hoitakse maksudes kokku ning tütarettevõtte omamise korral saadakse hõlpsalt töö- ja elamisluba,” ütles ta. Soomlastele tekitab tema sõnul teinekord peavalu nn 72 päeva reegel – et Soomes maksude maksmisest priiks saada, peab Eestisse kolima nii, et ei tohi Soomes viibida rohkem kui 72 päeva aastas.

Stockmanni kaubamaja juhataja Maisa Romanaineni sõnul sõltub soomlaste Eestisse kolimine suuresti ka sellest, kui palju neile siin töökohti pakutakse. Soomlasi ahvatlevad tema sõnul odavamad hinnad – suurim kontrast ilmneb toidukauba ostul. Eestis on soodsamad ka kütus, elekter ja terviseteenused, lisaks tuleb Eestis vähem tulumaksu maksta. Soomes on seevastu kõrgemal tasemel arstiabi, rohkem tasuta koolitusvõimalusi ning suuremad ülikoolid. Rõivaste ja kodukauba hinnad on mõlemas riigis peaaegu ühesugused.

Soome majandusajakirja Taolustaito peatoimetaja Antti Marttineni hinnangul migreeruvad praegu Soomest peamiselt noored spetsialistid, kuid nende sihtkoht ei ole teps mitte Tallinn, vaid pigem Pariis, London või Brüssel. Rikkamad pensionärid eelistavad Eesti asemel tema sõnul kolida soojemale maale, näiteks Hispaaniasse.

Uuring ennustab 400 000 soomlase tulekut

Möödunud aastal korraldas Soome majandusuuringute instituut EVA uuringu, mille tulemustest selgus, et 16 protsenti Soome töötajaskonnast ehk 400 000 inimest tunneb tõsist huvi Eestis töötamise või õppimise vastu.

EVA hinnangul võivad Eestis töötamise võimalust kasutada tuhanded üksikettevõtjad või näiteks disainerid ja arhitektid. Need on inimesed, kellel pole vaja kliendiga silmast silma suhelda. Teine võimalus on see, et mõni Soome firma toob osakonna Eestisse üle.

5000–6000 eurot (78 200–93 840 krooni) teeniv Soome spetsialist peab kodumaal tulumaksuna tasuma 50-60 protsenti palgast, mis on EVA hinnangul piisav motiveering Eestisse kolimiseks.

Reaalselt võib aga EVA hinnangul järgmise 10–20 aasta jooksul Eestisse elama, tööle või õppima tulla 250 000 soomlast, töötavad inimesed viibivad siin 3–5 aastat.

Toivo Tänavsuu