Pärgmäe ütleb, et terves maailmas on keskkonnateema tõusnud suure tähelepanu alla. Viimasel aastal on see tabanud ka lennunduse valdkonda. Sellega tegelevad nii lennujaamad kui ka lennufirmad. Ka Tallinna lennujaam on võtnud sihiks saada aastate pärast 0-süsiniku emissiooniga lennujaamaks.

See kõik on aga kaasa toonud ka lennureiside maksustamise teema. Eero Pärgmäe ütleb, et suurtes riikides ja tiheda liiklusega lennuväljade puhul on see isegi mõistlik.

„Kesk-Euroopas - Amsterdamis, Londonis ja Brüsselis - on ju probleemiks, et mahud on meeletud. Suvekuudel on neil õhus ummikud. Need kohad, kus lennuühendused on kriitilised nii ettevõtluse edendamise kui turismi seisukohalt, seal ei ole maksustamine mõistlik," ütleb ta.

See kehtib nii Eesti, Soome kui ka näiteks Balkanimaade, Malta ja Iirimaa kohta. Seal sõltub nii turismi kui ettevõtete käekäik lennuliiklusest. Igasugune maksustamine tooks aga tahes tahtmata kaasa piletite hinna kasvu. „Iga maks on ühenduste mõttes halb. Täna on inimeste jaoks esimene näitaja hind ja alles siis kvaliteet, isegi 10 või 20 eurot muudad nende otsuseid," selgitab Pärgmäe.

Teada on, et Soomes on maksu vastu nii Finnair kui ka Finavia. Eestiski on teemat arutatud, sest tõenäoliselt on arutatud igat maksu, millest kuskil on juttu olnud.

„Seni on olnud siin mõistmine, et ühendused on olulised. Neid on siia isegi raske saada ning kui veel maks kehtestada, siis muutub see juba väga keeruliseks."

Kui Soome otsustab siiski maksustamise teed minna, siis kallineks sealsed piletihinnad. Selle kõige mõju on Pärgmäe sõnul vara hinnata, kuid nagu öeldud, hind on tänapäeval väga suur argument otsuste tegemisel ja muutmisel.