Soome ärimees kavatseb Paldiskis ümber töödelda nõukogude sõjaväe varemeid, kuid alustuseks tõi ta Eestisse praamitäie Soome ehitusprahti.

Teisipäeva öösel maabus Paldiski Põhjasadamas Soome-Eesti ühisfirma Soremari prahilastiga laev, millelt lossiti maha 350 tonni ehitusprahti ja viidi Paldiski külje alla Soremarile renditud platsile.

Keskkonnaministeeriumi ja Harjumaa keskkonnaosakonna kontroll näitas, et ohtlikke jäätmeid Soomest saabunud lasti hulgas pole. Ka kinnitasid ametnikud, et Soremari dokumendid jäätmete Eestisse toomise ja käitlemise kohta on korras.

"Meil on õigus tuua aasta jooksul Eestisse ümbertöötlemiseks 36 000 tonni ehitusprahti," selgitas Oü Soremar juhatuse esimees Antti Juhani Yli-Villamo. "Nii palju me loomulikult ei jõua vedada ja see polegi meie eesmärk," lisas Soome ärimees.

Sel nädalal toodud prahiga tahab Yli-Villamo alustada Eestis seni puuduvat ehitusjäätmete käitlust. "Kõigepealt sorteeritakse prahist käsitsi välja puit, metall, betoon, kivid ning paber ja kartong, mida teevad paarkümmend paldiskilast," selgitas soomlane. "Esimene kogus peaks paari nädala pärast sorteeritud olema," kutsus soomlane kahe nädala pärast prügihunnikuid vaatama.

Puit ning betoon ja kivid purustatakse ning müüakse hakkepuidu ning killustikuna maha. Kivipuru läheb Paldiski uue tee täiteks ning hakitud puit linna katlamajja. Isegi hoonete soojustusmaterjalid on võimalik ümber töödelda ja ehitusel uuesti kasutada, väitis Yli-Villamo.

20 aastat Helsingi lähedal Keravas prügikäitlemisega tegelnud Yli-Villamo sõnul jääb käideldud prügist alles vaid kümme protsenti, mis läheb prügimäele.

Keskkonnaministeeriumi jäätmekomisjoni sekretäri Marje Uussalu sõnul jääb Soomest toodud prahist pärast käitlemist alles ilmselt isegi vähem kui kümnendik.

Uussalu sõnul on jäätmekomisjon andnud seni välja vaid kaks mitteohtlike jäätmete sisseveo luba. "Soremarile antud lubagi on ühekordne ning edasine sõltub sellest, kuidas esimeste koormate käitlemisega toime tullakse," täpsustas Uussalu.

Yli-Villamo loodab Paldiskis jäätmekäitlusega tõsiselt alustada tuleval kevadel. "Eesti on täis nõukogude sõjaväest jäänud varemeid, millest tahetakse lahti saada," selgitas soomlane oma äriideed. "Korraldame ka lammutamist ja prahivedu," lisas ta.

Järgmise prahilastiga kavatseb Yli-Villamo tuua Paldiskisse ümbertöötlemiseks vajalikud masinad nagu kivipurustaja, ekskavaator ja muud.

Omavalitsused soovivad varemetest lahti saada, kuid siiani pole neil olnud lammutamiseks raha. Paldiskiski ootavad äravedamist ja ümbertöötlemist kahest õhitud elamust jäänud hiiglaslikud prahihunnikud. õhkimist ootavaid hooneid ning varemeid on terve Pakri poolsaar täis.

"Omavalitsused, kus on sõjaväevaremeid, võiks juba järgmisel aastal oma eelarvesse nende lammutamiseks raha kavandada," rääkis Yli-Villamo, kuigi ei looda, et see mõte eriti laia vastukaja leiab.

Yli-Villamo usub, et pigem hakkavad sõjaväevaremeid lammutama eraisikud või firmad, kes nende alla jääva maa endale ostavad. "Nõukogude sõjavägi sättis end ilusatesse paikadesse, kus maa kindlasti hinda läheb," ennustas soomlane.

Endise nõukogude sõjaväe betoonitehase viie hektari suuruse platsi rentis Soremar juba kaks aastat tagasi. Maa on mõõdetud, sellele on tehtud keskkonnaekspertiis ning jäätmekäitluse kooskõlastustega on Soome ärimees käinud kuni Brüsselini välja.

Harju maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Jaan Pikka sõnul kavatsetakse Soremari tegevust jälgida, et Eesti niigi ülekoormatud prügimägedele ei tekiks lisakoormust. "Kui enamik ehitusprahist läheb sekundaarse toorainena uuesti käiku, siis on see väga hea," lisas Pikka.

Seni on Eestis vaid üks spetsiaalne ehitusjäätmete ladustamise paik. See asub Koplis endises savikarjääris, kus prahti lihtsalt ladustatakse, kuid ümber ei töödelda. Kohalikud keskkonnaametid määravad kohapeal konkreetselt, kuhu ehitusprahti panna.

Mitteohtliku prahi vales kohta ladustamise eest võib seaduste järgi karistada ettevõtet kuni 10 000-kroonise trahviga, eraisikut kuni 100 päevapalgaga.

ANNELI AMMAS