Soome rahandusministeeriumi salamemo: Kreeka on krahhi äärel

 (52)
Soome rahandusministeeriumi salamemo: Kreeka on krahhi äärel
Foto: Louisa Gouliamaki, AFP

Ajaleht Helsingin Sanomat sai oma valdusesse Soome rahandusministeeriumi salajase memo, mille hinnangu järgi võib Kreeka enne juuni lõppu kassakriisi jõuda ja siis tuleb teha väga raskeid otsuseid.

Rahandusministeeriumi hinnangul peab Soome valmistuma selleks, et Kreeka ei suuda oma kohanemisprogrammi kokkulepitud eesmärkide järgi juuni lõpuks lõpule viia, vahendab Helsingin Sanomat.

27. märtsiga dateeritud salajase memo järgi võidakse vastavalt eurogrupis kokkulepitule anda Kreekale uusi laenuosi või uut finantseerimist ainult siis, kui Kreeka peab kinni võetud kohustustest ja programmi eesmärgid on ellu viidud.

„Kui Kreeka viib programmi lõpule kokkuleppe järgi, võiks olla ka edaspidi võimalik kaaluda tegevust tema turule naasmise toetamiseks,“ öeldakse memos.

Memo järgi võib aga tõenäolisemaks pidada seda, et enne juuni lõppu tuleb teha väga raskeid poliitilisi otsuseid.

Need võivad Soome rahandusministeeriumi hinnangul olla seotud Kreekale erikohtlemise võimaldamise, Kreeka maksevõimetuse või Kreeka eeldustega jääda euroala osaks. Viimane tähendaks Kreeka võimalikku loobumist eurost.

„Võimalikke nakatumismõjusid, mida Kreeka olukord võib põhjustada, tuleb jälgida hoolikalt ja vajaduse korral tuleb valmistuda nende piiramiseks. See vajadus suureneb, kui spekulatsioonid Kreeka euroalast lahkumise kohta ägenevad ja tekitavad probleeme majanduskriisist toibuvates riikides,“ hoiatatakse memos.

Seotud lood:

Nakatumisohu all mõeldakse üldiselt kaht asja.

Rahaturgudel tähendaks see, et Kreeka kapitali põgenemine teistesse riikidesse käivituks ka teistes rohkem võlgu olevates euromaades, nagu Portugalis, Itaalias ja Hispaanias, sest ka nendes riikides käivituks arutelu kulude konkurentsivõime taastamise üle oma valuuta abil.

Poliitilise nakatumisohu all mõeldakse eurokriitiliste erakondade ja rahvaliikumiste toetuse kasvu ning Euroopa Liidu süsteemide ja majanduspoliitika usaldusväärsuse vähenemist.

Soome rahandusministeeriumi teatel on näha kaht peamist võimalust. Positiivsel juhul lõpetab Kreeka oma laenuprogrammi õnnestunult juuni lõpuks ja saab laenuosi või vahefinantseeringuid, samal ajal kui riigi pangasüsteem stabiliseeritakse. Ka sel juhul peaks Kreeka mingisugust jätkuprogrammi taotlema, milles Euroopa Komisjon, rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Euroopa Keskpank seaksid rahastamise tingimuseks avaliku sektori majanduse tasakaalustamise kohustuseks võtmise.

Teise võimaluse järgi tühjeneb Kreeka riigikassa juba kevadel. Siis peaks tegema poliitilise otsuse, kas Kreekale antakse igal juhul raha, kuigi tingimusi ei täideta. Põhjenduseks võiksid olla näiteks humanitaarkaalutlused.

Kui Kreeka laenuprogramm lõpeb ilma eurogrupi vahehinnangu heakskiitmiseta, jääks Kreeka finantseerimise mõttes iseenda hooleks. Memo järgi katkeks siis tõenäoliselt ka IMF-i programm.

Halb finantseerimisalane olukord võiks sundida Kreekat otsima ulatuslikumat programmi, mille puhul riik paluks finantseerimist Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM).

Siis oleks Kreeka sunnitud nõustuma vastavate tugivahendite ja tingimustega, millest ta praegu kategooriliselt keeldub, juhitakse memos tähelepanu.

Kreeka võib oma kohustuste täitmata jätmise tõttu ka euroalast lahkuda.

Näiteks eelnevalt teada antud otsus võlgade maksmata jätmise kohta võiks memo järgi viia olukorrani, kus teiste euroala riikide vaiksel heakskiidul sisenetakse protsessi, mis viib Kreeka tegeliku euroalast eemaldamiseni.