Eesti ja Soome erinevate ametite ning Helsingi ja Tallinna linna ühine projekt FinEst Link püüab muuhulgas vastata küsimustele, kas tunneli rajamine on üldse mõistlik ning kus see mõlemas linnas kulgeda võiks. Projektijuht Kari Ruohoneni sõnul räägivad mitmed faktorid Soome puhul lennujaama kasuks.

Veider on see, et artiklis on korduvalt mainitud, et koos Rail Balticuga saaks trassil sõita alates Lapimaast kuni Poolani. Berliinist ei ole selles juttu. On see meelega nii või kogemata, aga Yle räägib raudteeliiklusest Varssavisse. Niisiis soovib Soome liita oma olemasoleva raudteesüsteemi Helsingi-Tallinna tunneliga ning Eestist omakorda viiks Rail Baltica edasi Poola pealinna.

Tunneli Soome-poolsed terminalid võiks asuda Helsingi kesklinnas, Pasilas ja Vantaa lennujaama juures.

Helsingi kesklinna maaalusest jaamast võtaks reis Tallinna Ülemiste jaama aega pool tundi. Reisirong sõidaks seejuures 200 kilomeetrit tunnis ning autorong, mis veab veoautosid sõidaks 160 kilomeetrit tunnis, ütles Rohonen.

Tunnelis sõidaksid rongid raudteel, millel on Euroopa rööpmelaius ehk 1435 mm. Soomes on raudteerööpmete laius 1524 millimeetrit.

Artiklis rõhutatakse, et otsust, kas tunnel tuleb või mitte, ei ole veel tehtud. Uuringute järgi reisib igal aastal kahe pealinna vahel 9 miljonit reisijat ning liigub 4 miljonit tonni kaupa. Järgmise 30 aastaga prognoositakse mõlema näitaja kahekordistumist.

Tunneli tasuvusuuring peaks valmis saama 2018. aasta veebruaris. „Sellega ei otsustata ära, kas tunnelit hakatakse rajama või mitte. Lisaks ei otsustata ka seda, kus hakkavad paiknema jaamad. Selles sisalduv põhjalik info peaks aga aitama otsuseid langetada," rääkis Ruohonen.

Huvitavad faktid:

  • Tunneli pikkus oleks 103 kilomeetrit ehk see oleks maailma pikim veealune tunnel;
  • Helsingist Tallinnasse saaks poole tunniga;
  • 2015. aastal tehtud eeluuringu järgi maksaks tunnel umbes 9-13 miljardit eurot;
  • Tunnel ei valmiks praeguste andmete kohaselt enne 2030. aastat.