Soome sadamad võivad külmast talvest kasu lõigata

 (1)
Soome sadamad võivad külmast talvest kasu lõigata
----

Ajal kui Eesti ja Peterburi sadamad on Läänemere viimase 15 aasta raskeimate jääolude tõttu suurtes raskustes, näeb Soome selles oma sadamate konkurentsieelist, kirjutab Äripäev.

Soomlased on praegu eestlastest ja venelastest igatpidi paremas seisus. Kui kõiki Eesti sadamaid peab lahti hoidma üksainus vana, 1993. aastal Soomest ostetud jäämurdja Tarmo, siis neil on jääd murdmas korraga seitse laeva. Ja peale selle võivad nad endale lubada luksust hoida veel kaht jäämurdjat sadamas. Nordica ootab mereleminekut ning Soome kõige võimsam jäämurdja Sisu seisab sadamas seetõttu, et ülivarase jäätumise tõttu ei ole jõutud talle õigel ajal paigaldada satelliitsideantenni. Niipea kui Sisu antenni peale saab, suundub ta Põhjalahele.

Jää teke on selle aasta algul olnud Soome lahel erakordselt kiire. Jääkate on kasvanud keskmiselt 50 kilomeetrit päevas. Jääd on juba nii palju, et pole võimatu kogu Läänemere kinnikülmumine, mis viimati juhtus 1948. aastal. Soome mereuurimiskeskuse esindaja Ari Seinä ütles Helsingin Sanomatele, et keskmise talve jooksul katab jää Läänemerest kõige rohkem kakssada tuhat ruutkilomeetrit. Juba praegu on jääga kaetud sama suur ala, kuid arvesse tuleb võtta seda, et üldiselt on jääkate suurim alles märtsi algul. Praegusega võrreldav talv oli viimati 1979. aastal.

Raskete jääolude tõttu pikenevad sõiduajad, jäänõuete karmistumisest tingitud veomahtude vähenemine kergitab hoogsalt veohindu. Taloussanomate teatel on naftaveohinnad kuu ajaga kahekordistunud ja novembri algusega võrreldes kolmekordistunud.

Soome lahes kulgeb jääpiir praegu Saaremaalt Ahvemaale. Lahe idaosas, Peterburi kandis on see juba poole meetri paksune, tavalisel talvel on seal jääkiht umbes 20 sentimeetri paksune. Lahti on veel natuke Põhjalahe lõunaosast, kuid lähipäevil peaks seegi kinni minema.

35aastase jäämurdmiskogemusega Sisu kapten Arne Sandell ütles, et Soome lahes Soome sadamatel seni veel probleeme ei ole. “Need tekivad tuulega, mis kuhjab jääd sadamate ette, nagu on juba juhtunud Eesti ja Venemaa poolel,” lisab ta. Eriti pelgab Soome lõunatuuli, mis kuhjaksid jääd ka lahe põhjakaldale.