Soome turistide järsk vähenemine ehmatas ja sundis turimistööstuse tegutsema

 (61)
EASI turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli mullusest turismiaastast kokkuvõtet tegemas.
EASI turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli mullusest turismiaastast kokkuvõtet tegemas. Foto: Kretel Kuusk

Eelmisel aastal jäädi Soome turistide ööbimistes aasta varasemaga võrreldes 28 000 ööbimisega miinuspoolele, kuid tehti head tööd. Kui eelmisel aastal käivitati Soome turistide arvu suurendamiseks ümarlaud, siis edaspidi plaanitakse seda teha ka Rootsi ning Venemaa turistide siia toomiseks.

„2018. aastal vähenes soomlaste ööbimiste arv 155 000 võrra ehk 9% ning aasta lõpukuudel langesid soomlaste ööbimised kahekohaliste protsentidena. See ehmatas ära ja tegelesime asjaga väga tõsiselt," tõdes EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli eelmist turismiaastat kokku võttes.

Eelmisel aastal kuulutati Sameli sõnul nö kuumadeks riikideks Soome, Venemaa Saksamaa ja Suurbritannia. Soome suunal hakkas tööle kõiki osapooli kaasav ümarlaua formaat. EASi poolt hakkas Soome suunal süsteemselt tööle kaks inimest. Ööbimiste numbrid läksid positiivseks pärast juunikuud, kuid ometi jäid need kogu aasta lõikes 1,8% miinusesse. Sameli toob välja, et et turistide, ehk majutatute arv langes 2019. a. 3,6% -seega ööbiti pikemalt, mis kinnitab, et Soome turistide kasvu põhjuseks ei saa olla kitsalt ostuturism. „Julgeks öelda, et Soome suunal oleme teinud head tööd, sama ka teiste riikidega," kinnitas Sameli.

Seotud lood:

Soomlaste ööbimiste numbrit ehk nii langust kui ka juulikuust alanud tõusu on eelkõige mõjutanud Tallinn.

Tallinnas lisandus uusi või renoveeritud hotelle, juunis avati rahvusvaheline fotokunstikeskus Fotografiska, mis on soomlaste hulgas väga hinnatud, oktoobris avati PROTO avastustehas. Juulis mõjutasid turismi laulupidu ja Metallica kontsert Tartus.

Sameli sõnul on just üritused need, mis lähiturgudelt kõige rohkem inimesi Eestisse toovad. Samas pole sugugi lihtne tuua suur hulk inimesi ühe linna juurde tuua. Sameli märkis, et Metallica kontsert oli esimene kontsert, kus ka kohalik elanik jäi rahule, kuid parandada saaks seda, kuidas kontserdile tulija veelgi rohkem raha piirkonda saaksid jätta.

Eestis toimub umbes 200 üritust aastas, kus on märkimisväärne hulk välismaalasi. "Meie huvi on, et sellest ei teeniks mitte ainult korraldajad, vaid ka kohalik piirkond ja sealsed elanikud," lausus Sameli.

Aasta kokkuvõttes vähenes soomlaste ööbimiste arv Tallinnas 13 961 võrra ja väljaspool Tallinna 14 112 võrra.

Kõige rohkem on kasvas eelmisel aastal majutuskohtades Läti turistide ööbimiste arv, järgnesid Ukraina ja Leedu.
Jaapanist pärit turistide ööbimiste vähenemise põhjusena tõi Sameli välja riigi uue keisri ametisse asumisega kaasnenud vabade põevade mõju, mis lubas sealsetel turistidel ette võtta pikemaid Lõuna-Euroopa reise.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm tõdes,et sarnaselt Soome ümarlauale, mis on lubanud Soomest tulijate arvu stabiliseerida, plaanitakse startida sarnaste ümarlaudadega ka Rootsi ning Venemaa turistide Eestisse toomiseks. Et teha täpsemat sihtturundust, et oleks selge keda ning kuhu me täpselt kutsume.

Eesmärk võimalikult palju raha

Sameli sõnul ei ole eesmärgiks mitte võimalikult suure hulga turistide Eestisse toomine, vaid vajalik on mõistlik tasakaal, et ka kohalikud elanikud tunneksid ennast turistidega hästi ning viimased jätaksid siia võimalikult palju raha.

2018. aastal oli turismiteenuste ekspordi kasv 5,6%. 2019 kolme kvartaliga on kasv 4,9%, kuid hüpe kolmandas kvartalis oli märkimisväärne ehk 7,2% 660 miljardi euroni. Sameli sõnul võib praeguse info alusel öelda, et positiivne trend jätkus ka neljandas kvartalis ning ilmselt tuleb aastane kogukasv suurem kui eelmisel aastal. Sameli tõdes, et kuigi turismiteenustega läheb meil vägagi kenasti, siis kogu aeg taustal olevat eesmärki -kasvatada madalhooaja ehk talve osakaalu- pole me suutnud saavutada. Oluliseks eesmärgiks ongi Sameli sõnul turismis sesoonsuse vähendamine. Kuna talv on lumevaene, siis tuleb üha rohkem mõelda sellele, kuidas meelitada turiste siia ka siis, kui lund ei ole.

Samuti on eesmärk, et turistid liiguksid lisaks Tallinnale ka mujale Eestisse.

Tallinnas kasvas välisturistide ööbimiste arv eelmisel aastal 2018. aastaga võrreldes 106 000 võrra. Mujal Eestis 95 000 võrra ehk muu Eesti on kasvanud peaaegu sama palju kui Tallinn.

„Meie eesmärk on lisaks Tallinnale tutvustada Eesti erinevaid piirkondi. Just lisaks Tallinnale, mitte Tallinna asemel,“ lausus Sameli lisades, et samuti pole eesmärk, et Saaremaa asemel läheksid turistid Ida-Virumaale, vaid, et turiste tuleks juurde.

Tallinnas on kõige rohkem kasvanud Ukrainast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Lätist ja Rootsist pärit turistide arv. Sameli märkis, et ei saa öelda, et kõik Ukrainast turistiviisaga Eestisse tulnud inimesed siia tööle tuleksid. „Meie ühendused on head ning siia tulevad ka turistid,“ lausus ta.

Pärnus on kõige rohkem suurenenud Lätist, Venemaalt, Ukrainast ning Rootsist pärit turistide arv. Ida-Virumaal aga Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Suurbritanniast pärit turistide arv.

Sameli sõnul läheb meie saartel turismiga hästi, kuid ta tunnistas, et soomlaste arvuga ollakse seal natuke hädas. Nii on Saaremaal soomlaste ööbimiste arv statistika kohaselt toimunud juba 2004. aastast alates. Siin ei saa aga teha ühest järeldust, justkui soomlased oleksid Saaremaa hüljanud ja võtmesõnaks on taas statistika. Kuna majutusstatistikas arvetatakse vähemalt viie majutuskohaga ööbimiskohti, siis kõik soomlased statistikas ei kajastu. Nimelt kasutavad soomlased näiteks palju kodumajutust. "Nad on väga julged, ei püsi hotellides ja spaades vaid vaatavad ka ringi. See on positiivne,et nad jätavad raha ka mujale," lausus Sameli.

Turism on oluline panustaja
Kui Eesti Panga statistika kohaselt töötab turismisektoris 23 00 inimest, siis Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangul on sektoriga kaudselt seotud 100 000 inimest.
„Tulu välisturismist on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes muljetavaldav, Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel ligi 1400 dollarit elaniku kohta, millega oleme koos Rootsiga Põhja- ja Baltimaade seas esirinnas ning ületame paljude Euroopa riikide, sealhulgasPrantsusmaa ja Itaalia taset,“ märkis Sameli.

Välisturismi kasvu taga on huvi tõus peaaegu kõigilt turgudelt, kuigi 60% ööbimistest langeb nelja riigi ehk Soome, Venemaa, Läti ja Saksamaa arvele. „See näitab, et eksporditulu kasvatamiseks peame hoidma meid külastavaid riike mitmekesisena. Seal kõrval aga ka korduvkülastusi oma põhiriikidest, sest neid on absoluutarvudes sedavõrd palju, et muud külastused ei suuda neid korvata,“ selgitas Sameli.