Ome edu on ettevõte saavutanud vaid kuue aastaga. Valdkond ongi selline, et sa võid ühe õnnestumisega kasvada meeletu kiirusega.

„Meil oli alustades pikaajaline kogemus mängude tootmise vallas. Mina ise tulin Silicon Valleyst, kus firma oli selle ajaga kasvanud 40 inimese pealt 400-le. Sealt saadud kogemused olid väga olulised. Minu kõige tähtsam õppetund oli, et inimesed on väga olulised," rääkis Paananen ja näitas Supercelli kohta käivat lauset „Parimaid mänge teevad parimad inimesed."

Supercell ei oleks ehk suutnud alustada, kui Soomes ei oleks olnud riiklikku tehnoloogiafondi, mis ettevõtetele soodsat raha annab. Neil õnnestus tänu asutajate reputatsioonile tõsta ka miljoneid eurosid investeeringuid. Kuid olulisem oli see, mis firmas sees toimuma hakkas.

Tavaliselt on firmas üleval otsustajad ja visionäärid, siis veel mingid keskastme juhid ja alles siis reatöötajad. Seejuures viimased on tihti need, kes tegelikult teavad, kuidas asjad käivad ja kuidas midagi saaks paremini teha. Nii keeraski Supercell selle püramiidi tagurpidi.

„Arendajad on need, kes mõtlevad mänge välja. Nemad on meie superstaarid ning firma on ehitatud nende ümber. Teised abistavad neid kõiges muus, et nad saaks keskenduda mängude välja mõtlemisele. Samas peavad nad kõik mõtlema nagu ettevõtjad," rääkis Paananen.

Ta võrdles seda eduka jäähokimeeskonnaga, kus meeskonna liikmed on kõige olulisemad ja ülejäänud klubi tegutseb nende heaks.

Kiiresti meeletu käibeni

Nagu ikka tehnoloogiafirmade puhul oli ka Supercelli algus selline, kus inimesed töötasid imepisikeses ruumis ja kehvades tingimustes. Ühel hetkel oli neil Espoo linnas asunud kontoris 30-ruutmeetril 15 inimest. Ilkka Paananen ise kolis toast välja ja tema lauaks oli pappkast. Ka edasi ei läinud firmal just liiga hästi.

„Esimesed kaks aastat olid ülirasked. Me olime edukat kahes aspektis. Esiteks raha kaasamises (kaasati miljoneid eurosid - toim.) ja teiseks talentide värbamises. Kõiges muus meil edu ei olnud. Soomes öeldigi juba, et teile on antud nii palju raha, teil on inimesed, aga te ei ole midagi teinud," rääkis Paananen algusaegadest. Ka tema sõbrad ja sugulased ei uskunud, et mängude maailmas midagi teenida võiks. „Millal sa tegelikult ka tööd tegema hakkad," küsisid nad.

Siis aga hakkas juhtuma. Supercell keskendus vaid tahvelarvutitele, eriti iPadidele. Kõik muu muutus sekundaarseks. Paananeni sõnul on selles valdkonnas fenomen, et kui tabad märki, siis skaleerub kõik väga kiiresti. 2012. aasta keskel teeniti miljoneid eurosid. Nende mäng Clash of Clans on maailmas siiani populaarsustabelites esikümnes.

Vähe töötajaid

2,11 miljardi dollarilise käibega ettevõtte töötajate arv on siiani 200 inimese kanti, mis on võrreldes konkurentidega kordades väiksem.

„Me otsustasime kohe, et isegi kui oleme edukad, siis hoiame ettevõtte väiksena. Suures ettevõttes muutub keskkond halvemaks. Otsustasime kasvada vaikselt. Aastas võtame tööle keskmiselt 25 inimest. Oluline on kvaliteet mitte kvantiteet," rääkis ta.

Supercell otsib maailma parimaid ja meelitab neid Helsingisse. Selle teeb lihtsamaks see, et Soomes on maailma parim haridussüsteem. Töötajad kolivad ju peredega. Intervjueeritavatest jäävad Supercellis siiski sõelale vaid 0,5% ja siis 4-kuuse katseaja jooksul langevad veel paljud välja.

„See võib tunduda karm, aga selline on meie ettevõtte kultuur. Sul peab olema ettevõtja mõtlemine. Sa pead lisaks sellele, et oled oma ala täielik tipp suutma ka nii tegutseda, et sul ei ole juhti vajagi."

Ebaõnnestumine on edu võti

Paananen nendib, et mobiilimängude ja üldse IT-valdkonnas on vaja palju õnne. Me ei kuule nende lugusid, kes on töötanud sama palju ja on sama andekad, aga neil ei ole hästi läinud.

„Meie ka ebaõnnestume pidevalt. Oleme teinud neli edukat mängu, aga väga paljud oleme ka nö tapnud. Üks mäng kümnest õnnestub. Meie edu taga ongi läbikukkumised. Me oleme neist õppinud. Me tähistame ka seda, kui mõni mäng ei õnnestu, sest läbikukkumine ei ole halb. Kui kardad läbi kukkuda, siis sa ei võta riske. Siis ei tule ka innovatsiooni," ütles Paananen kuldsed sõnad.

Suprecellis vihatakse keskpärastust. Mõned nende „tapetud" mängudest oleks võinud olla maailmas 25 või 50 populaarsema seas, kuid nad soovivad teha mänge, mis on esikümnes.

Paananen kiitis väga eestlaste innovatsiooni ja e-riiki. Ta ütles, et Soomes ollakse meie peale kadedad.

„Mul on tunne, et me (Soome riik - toim) oleme liiga aeglased, teie liigute kiiresti. Siit tuleb väga palju suurepäraseid asju. Teie edulood on pannud siin innovatsiooni käima. Ma ei imestaks, kui siit järgmise 5-10 aasta jooksul veel suuri asju tuleks," ütles ta.