„Tõde on kõike tugevam jõud,“ ütles Soini intervjuus Bloombergile. „Me peaksime tunnistama, et abipakett ei hakka tööle.“

Soini jagab Kreeka valitseva Syriza partei skeptitsismi, kuigi viimane püüab jõuda rahvusvaheliste kreeditoridega kokkuleppele 86 miljardi euro saamiseks.

Aprillis valituskoalitsiooni liikmeks saanud Põlissoomlaste parteil ei jää muud üle kui toetada Kreeka päästmist, kuna vastasel korral laguneb kolmest parteist koosnev valitsus. See avaks tee vasakpoolse opositsiooni pääsemiseks valitsusse.

„Ma hoidsin parteid 4 aastat opositsioonis just sel põhjusel,“ ütles Soini. „Kuid praeguses valitsuse struktuuris ei saa me blokeerida Kreeka abiprogrammi, kuna meid vahetataks välja.“

Soome teise päästepaketi vaidlustel pidas Soome karme läbirääkimisi, kuid enam ei pruugi neil õnnestuda kokkulepet blokeerida. Soome on juba teinud 1,44 miljardi eurose panuse päästemehhanismi ESM. Kui kaalul on euroala tulevik, ei ole tarvis kõigi liikmesriikide heakskiitu, piisab 85 protsendist.

Kuigi praegu päästeprogrammi ei ole, kasutati Euroopa fondi raha juulis 5 miljardi euroseks Kreeka finantseerimiseks. Sildfinantseerimist võib kasutada korduvalt. Soini sõnul ei lahenda sildfinantseerimine Kreeka pikaajalisi rahandusprobleeme.

„Sildfinantseerimine ei saa olla lõplik lahendus,“ ütles Soini. „Puudub selle probleemi lahendus ilma Soome maksumaksja raha kulutamiseta. Kui Kreeka kukub kokku ja homme oleks Kreeka lahkumine euroalalt reaalsus, kaotaksime me hetkega 3-4 miljardit eurot.“

Soini ütles, et soomlased ei aktsepteeri ühisvõlga, ühiseelarvet, euroala ühte rahandusministrit ega ühtset rahanduspoliitikat.

„See oleks Euroopa Liidu lõpp,“ lausus ta.