Selle aasta teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu kasvunumber oli Saksamaal esimese kvartaliga võrreldes 0,1 protsendiga miinuses. Esimeses kvartalis oli kasv 0,4 protsenti. Eelmise aasta viimases kvartalis oli kasv 0,0 protsenti ja enne seda 2018. aasta kolmandas kvartalis 0,1 protsendiga miinuses, vahendab Iltalehti.

Saksamaa on seega napilt vältinud majanduslanguse tehnilist definitsiooni ehk kaks kvartalit järjest miinuses olemist. Kuidas mõjutab Saksamaa nõrk majandusareng Soomet?

Handelsbankeni peaökonomist Tiina Helenius ütles, et Soome on majanduslikult tugevalt Saksamaa kiiluvees.

„See on meie seisukohalt väga murettekitav. Saksamaa ja Soome on samas paadis. Mõlemad on avatud ekspordist sõltuvad majandused, keda puudutavad maailmast tulevad majandusšokid samal viisil. Soome ekspordib suuremas osas vahetooteid, tööstuslikke sisendeid,” ütles Helenius. „Saksamaa majandusprobleemid peegelduvad meile kõigepealt otse kahepoolselt ja teiseks veel kaudselt Euroopa kaudu. Saksamaa tähtsus Euroopa riikidele on nii suur, et tema raskused nõrgestavad ka teiste riikide väljavaateid.”

Helenius tuletas meelde, et statistika järgi on Saksamaa tööstuslikus languses.

„Langus on laiaulatuslik, puudutades kõiki tööstuse peamisi tegevusvaldkondi. Eriti keeruline on olukord autotööstuses. Eriti Euroopa tarbijate autode ostusoovi on ära võtnud teadmatus selle kohta, millise auto peaks ostma. Millise autoga tohib tulevikus sõita ja kui palju see maksab,” ütles Helenius.