Soomlased kaaluvad tööreformi: 6-tunnine tööpäev ja 4-päevane töönädal
(1)
Soome tööandjate hinnangul ei vasta idee nelja päeva pikkusest töönädalast tänapäeva nõuetele, ametiühingute nägemuses võiks tööaja lühendamist proovida.
Soome tööstuste keskliidu (EK) peaökonomist Penna Urrila ei lühendaks Soome töönädalat. Töötunnid mõjutavad Urrila sõnul küll majandust, kuid Marini ettepanek ei peegelda tegelikkust, milles Soome tööelu praegu toimib.
„Peame hoolitsema Soome konkurentsivõime eest igas olukorras ja tööaja lühendamise ideed ei sobi sellele pildile,” lausus Urrila.
Isegi väike töötundide kärpimine ilma palka vähendamata tähendaks tööjõukulude kasvu, mis omakorda muudaks eksportivate ettevõtete ellujäämise raskeks.
„On ebatõenäoline, et maailm liigub suunas, kus tööaeg on lühem ning masinad ja automatiseerimine võtavad meie tööst nii palju, et seda tüüpi mudelid jäävad konkurentsivõimeliseks,” rääkis Urrila.
Üks uuring toetab tööaja pikendamist, teine aga lühendamist
Kolmas aspekt on Urrila sõnul seotud hiljutise raportiga, mis näitab, et just tööaja pikendamine suurendab tööhõivet ja parandab Soome konkurentsivõimet.
Kuid on saadud ka hoopis teistsuguseid uurimistulemusi. 1990ndatel tehti Soomes tööajakatseid, mis näitasid, et tööaja lühendamine parandas tootlikkust paljudel katses osalenud töökohtadel.
Tööandjate nägemuses on tootlikkuse uuringud liiga vastuolulised. „Muidugi on märke, et kui tööpäeva lühendatakse, siis tootlikkus tõuseb, kuid see tuleneb tihti sellest, et ettevõttel on stiimul investeerida masinatesse ja seadmetesse tööjõu arvelt, kuna tööjõudu ei pruugi olla või see on kallim,” selgitas Urrila.
Seetõttu ei usu tööstuse liidu peaökonomist, et lühem töönädal tähendaks automaatselt tööhõive suurenemist. „Meil on juba 60 000 vaba töökohta, mille jaoks tegijaid pole. Soomes on see piir juba ammu käes, et töö jagamisega saaksime tööhõivet parandada,” avaldas Urrila.
Uuringud näitavad, et soomlased töötavad juba niigi väga lühikese töönädalaga. Täistööajaga töötajate seas on soomlaste tööaeg Euroopas lühiduselt teine, kui juurde aravata kõik tööpausid.
Seega on Soome töönädal lühem kui Rootsis või Taanis ning täistööajaga töötajate tööaeg on peaaegu kaks tundi nädalas lühem kui euroalal keskmiselt.
„Meil on vähem osalise tööajaga töötajaid kui mujal, kuid ka osalise tööajaga töötajad töötavad suhteliselt lühikesi nädalaid. Soome osalise tööajaga töötaja töötab 19 tundi, Euroopa Liidu keskmine on üle 20 tunni,” tõdes Urrila. „Kõik ei pea töötama kaheksa tundi päevas. Parem on töötada osalise tööajaga, kui üldse mitte töötada. See on parem ka riigi rahandusele.”
Ametiühingud siiski prooviksid lühmat tööaega
Soome ametiühingute keskliidu (SAK) esimees Jarkko Eloranta selgitab, et Soome tööelus võiks proovida tööaja muutmist.
„Töötundide vähendamine on olnud pikaajaline nägemus ning trend on ka mõte, et tulevikus võib töö olla kuus tundi päevas või neli päeva nädalas,” ütles Eloranta.
Ametiühingu juht peab võimalikuks, et mõnes sektoris tööaja lühendamine toimiks ja suurendaks tootlikkust.
„Peame neid katseid julgelt ette võtma,” lisas Eloranta.
Ta viitab eksperimendile Rootsis, kus kuue tunni pikkune päev vähendas pauside arvu ja viis ühtlasema tööpäevadeni, mis omakorda parandas töötajate heaolu.
Soomes on nii Euroopa kui ka maailma mõttes väga paindlik tööaeg, mida väärtustavad nii töötajad kui ka ettevõtted ja millele tuleb tulevikuski panustada. Eloranta viitab nn tööaja sõltumatusele, mis tähendab, et töötajad saavad ise oma vahetusi kavandada ja mõjutada. „See mõjutaks nii heaolu kui ka minu arvates tootlikkust, kuna need kaks käivad käsikäes,” lausus ta.
Eloranta sõnul on soomlaste tööaja keskmiste taga palju tegelikkust.
- Praegu on Soomes nii, et mõnes kohas on tööd liiga palju ja mõnes kohas liiga vähe,” rääkis Eloranta. „Meil tuleb ette tahtmatut osalise tööajaga töö, mis tähendab, et inimesed tahaksid töötada rohkem tunde ja pikemaid päevi. Samas inimesi, kellel pole endiselt piisavalt kaitstud pika tööaja eest. Lisaks on meil nn halle ületunde, mida ei tasustata korralikult.”
