Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine lööb põllumajandustoetustesse suure augu. Leppä sõnul on 100 miljonit eurot alles esialgne Brexiti mõju hinnang. Suurbritannia alles alustas lahkumisläbirääkimisi ning tegelik hinnalipik selgub läbirääkimiste lõppedes. Tõenäoliselt lahkub Suurbritannia euroliidust 2019. aasta märtsis.

„Jutt käib märkimisväärsest summast. Soome põllumehi ei saa panna Suurbritannia lahkumise eest maksma,“ kinnitas minister Yle-le.

Kui toetused 100 miljoni euro võrra vähenevad, on sellel põllumeestele tõsine mõju. Eelmisel aastal said nad eurotoetusi 890 miljoni euro mahus. „Igal ära võetaval eurol on otsene mõju Soome farmerite elatisele ning juba praegu madalale põllumajanduse kasumlikkusele,“ lausus Leppä.

Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Günther Oettingeri prognooside kohaselt tähendab Suurbritannia lahkumine Euroopa eelarve jaoks 10-11 miljardi euro suurust miinust. Euroliidu eelarve oli eelmisel aastal 150 miljardit eurot. Suurbritannia lahkumise valguses tuleb põllumajandustoetused üle vaadata, sest nende osa eelarves on 40%.

Komisjoni hinnangul oleks üheks augu täitmise võimaluseks anda põllumajandustoetuste suurem koormus liikmesriikidele.
Põllumajandussektori lobigrupi MTK hinnangul on selline lähenemine murettekitav. „See ei oleks mõistlik lahendus. Hea, kui on tugev ühtne põllumajanduspoliitika ja see tähendab, et rahastus peaks tulema Euroopa Liidu eelarvest,“ kinnitas MTK põllumajandusdirektor Johan Åberg. Tema sõnul on Euroopa Liidu eelarvest tulevad toetused prognoositavamad kui need, mis tuleksid Soome valitsuselt.

Yle märgib,et olukord on kogu euroliidus sarnane. Edaspidi suurenevad kulutuseid terrorismi ennetamisele, migratsioonile ning kaitsepoliitikale.

Leppä sõnul on veel vara öelda, kuidas valitsus Brexiti-järgset auku põllumajandustoetustes täita plaanib.