Vanaduspension moodustab keskmisest palgast umbes 50 protsenti, kõgema palga puhul vähem, sest rahvapensioni eesmärk on tagada pensioni miinimummäär neile, kes sissetulekupõhist pensioni ei saa või kellel see on väike.

Kui inimeste tööaastate järgi arvestatav pension on piisavalt suur, siis ta rahvapensioni ei saa. Oma sissetulekut pensionieas on võimalik suurendada lisasäästude või tööandjapensioni abil.

Soomes teatakse võimalustest vabatahtlikult pensioniks säästa sama vähe kui Eestis.

Rakenduskõrgkooli Haaga-Helia poolt läbi viidud uuring näitas, et Soome tööandjad tunnevad pensioni- ja elukindlustusvõimalusi märksa paremini kui töötajad (vastavalt 67% ja 20%).

Teisest küljest näitas uuring, et töötajad hindavad pensionit lisasoodustusena kõrgelt (74% töötajatest), kuid tööandjatest on samal seisukohal vaid 44%.

Tööandjad peavad teisi motoveerimise viise pensioni- ja elukindlustuspoliisidest tõhusamaks ning leiavad ka, et töötajad ei väärtustaks pensioni ja elukindlustust piisavalt.

Soome kogemus näitab, et töötajad hindavad tööandjaid, kes on valmis panustama nende pensionipõlve kindlustamisse.

Soomes moodustas pensionikulude osakaal aastal 2005 umbes 11 protsenti SKTst. 2030ndatel aastatel tõuseb see suhe ennustatavalt 14 protsendini.