Omatalo OY on soomlaste seas armastatud puitmajade tootja ja majasid müüakse ka Eestis. Siinne osaühing tegutseb registrinime Soome Maja Ehitusteenused all. Ettevõtte tegevjuht Simo Söödor rõhutab, et talle kuuluv firma kasutab vaid Omatalo kaubamärki, Soome ettevõttega neil omandussuhet pole - seega selles osas neid Soome äri pankrotiteade ei mõjuta. Küll aga tellitakse Soome tootmisüksusest ka majade ehitusmaterjale.

"Oleme olnud ühenduses Omatalo OY pankrotihalduriga, et täpsustada puitelementide tootmist ja tarneid Eestisse. Oleme saanud esmase kinnituse, et Soomes hetkel tootmine jätkub ja meie tellimused on tagatud, puitelementide tootmise üksusele otsitakse strateegilist investorit," rääkis Söödor. "Balti riikides kasutatakse paigaldusel suuremat paindlikkust võimaldavaid väikeelemente, mille mahud on aasta aastalt olnud jätkuvas kasvus ning uue investori leidmine [Soome ettevõttele] on meie hinnangul põhjendatud. Eriti olukorras, kus tehase enda väärtus Omatalo OY tegevjuhi Janne Rönkkö sõnul ületab hetke 1,9 miljoni euro suuruse kahjumi mitmekordselt."

Söödor kinnitas, et Omatalo Eesti majade ehitus Eestis on olnud aasta aastalt kasvutrendis. Seda kinnitab näiteks eelmisel aastal rohkem kui kahekordistunud käive, kasvades 2,5 miljoni euroni, sellele eelneval aastal oli käive 900 000 eurot. Läinud, 2020. aastal, suutis Omatalo Eestis tegutseda kasumlikult ning kasumit saadi 70 000 eurot. Firma tegevjuhi numbreid küll äriregistri põhjal üle kinnitada ei saa, sest ettevõttel on esitamata 2019. aasta aruanne ning 2020. aasta on alles värskelt lõppenud.

"Jälgime aktiivselt Soome koostööpartneri edasisi samme ning alternatiivina oleme alustanud ka teiste tarnijate ja koostööpartneritega läbirääkimisi, et tagada ka oma tulevastele klientidele õigeaegsed tarned," rõhutas Söödor.

Soome rahvusringhääling Yle kirjutas, et puitmajatootja Omatalo OY esitas pankrotiavalduse esmaspäeval. Firmal oli raskusi juba mitmeid aastaid, praeguseks oli võlg kasvanud pea kahe miljoni euroni. Firma juht Janne Rönkkö põhjendas tekkinud raskusi esiteks Soomes toimunud laiaulatusliku metsasektori streigiga ning seejärel kogu majandust halvanud viirusepandeemiaga.