Sõõrumaa äi ehitab Irule võistleja
Priit Maranile ja Tallinna Kütte AS-ile kuuluv osaühing Digismart alustab juba uue aasta alguses ligi miljard krooni maksva elektri ja soojuse koostootmise jaama ehitamist Peterburi maantee ääres asuvasse Väo paekarjääri.
Paari aasta pärast kerkib otse Lasnamäe viimaste tornmajade vastas asuvast karjäärist ligi 80 meetri kõrgune korsten ja poole madalam puidukütte katlamaja, mis võtab ära ligi viiendiku seni Iru elektrijaamale kuulunud soojaturust.
Kännujurakad kütavad
Digismardi juhatuse liige Andres Taukar mõõdab maha jäetud karjääri põhja veetud kännujurakaid, mis inimesestki kõrgemad. Ta kinnitab, et just sellise materjaliga hakatakse edaspidi kütma Tallinna linna.
Seni annab nii kesklinnale kui ka Lasnamäele sooja Iru elektrijaam, mida köetakse Venemaa energeetikahiiglaselt Gazpromilt ostetava maagaasiga. Gazprom aga tõstab nüüd juba igal aastal järjekindlalt gaasi hinda, sest ta ei saa jääda maha nafta maailmaturu hinna tõusust.
Uut koostootmisjaama rajava Digismardi osakutest valdab veerandit prantslastele kuuluv Tallinna Küte, kes kavatseb projekti käivitumise järel oma osalust suurendada.
Järgmisel aastal kahekordistab Gazprom gaasi hinda, mis tõstab soojuse hinda poole võrra, väidab Tallinna Kütte juht Kristjan Rahu. Iru elektrijaama ja Eesti Gaasi diktaat on Rahu sõnul küttefirmale raske, kuid hinnatõus mõjutab veelgi valusamalt lõpptarbijat. Hinnatõusust heitunud korteriühistud hakkavad üha rohkem mõtlema, kuidas ennast kogu linna hõlmavast soojatorust lahti haakida.
Iru elektrijaama juhile Toomas Niinemäele mõjub Väo jaam justkui nahaalse trügija küünarnukk ribide vahel. Väo, mis on Irust viis korda väiksem, soovib endale haarata Tallinna Kütte baaskoormust, mis püsib nii suvel kui ka talvel muutumatuna. Seda on parasjagu nii palju, et Iru elektrijaam võib suvel mitmeks kuuks kogu kollektiiviga pikale puhkusele minna.
Sellepärast ähvardab Niinemäe tallinlasi hoopis hinnatõusuga, kui konkurent peaks oma korstna püsti ajama. Nimelt määrab sooja hinna energiaturu inspektsioon vastavalt sooja tootmiseks tehtud kulutustele. Kui aga Iru tootmismaht väheneb, siis kulud samal ajal ühe ühiku tootmiseks suurenevad. Ning Tallinna Küte, kes uue jaamaga aasta läbi poolt linna kütta ei suuda, on sunnitud talvist auru ostma senisest veelgi kopsakama summa eest.
Viiendiku tootmismahu loovutamine ei suru Iru elektrijaama loomulikult põlvili, kuid senised majandamistingimused muutuvad palju keerulisemaks.
Kuid uue jaama ehitajad kinnitavad kaljukindlalt, et nad suudavad oma projektiga hinnatõusu ohjeldada, sest kütuseks kavandatav rämpspuit jääb teistest kütustest odavamaks.
Väo elektrijaam vaatleb võimaliku kütusena küttepuitu, raiejäätmeid ja turvast, kuid ennekõike arvestatakse raielankidelt kogutavate kändudega.
Kui Soomes põletatakse juba ammu enamus lankide kändudest koostootmisjaamade ahjudes, siis Eestis jääb enamus sellest raskesti töödeldavast materjalist metsa kõdunema.
Digismardi juhid loodavad leida suure osa vajaminevast kütusest Tallinnast saja kilomeetri raadiuses erametsaomanikelt. Eesti suurim metsaomanik RMK peab praegu veel olematu jaama omanikega kütuse tarnimiseks eelläbirääkimisi.
Tallinna linnavalitsus ja Gazpromile kuuluv Eesti Gaas üksnes parastavad Iru elektrijaama, sest mõlemad huvituvad poole pealinna soojendaja monopoli kõigutamisest.
Tallinna aselinnapea Kalev Kallo arvates peaks Iru elektrijaam hoopis tõsisemalt enda tegevust ümber korraldama, sest raudkindel monopoliseisus on võimsa soojatootja liiga mugavaks muutnud.
Monopoli kõigutajad
Iru monopoli murendamine rõõmustab ka Eesti Gaasi, sest niimoodi avaneb gaasimüüjale tõenäoliselt uusi võimalusi pakkuda oma kaupa üha uutele väiketarbijatele.
Maagaasi vajab oma katelde töös hoidmiseks ka kändudest saadavat hakkepuitu põletav kombijaam, kinnitab Eesti Gaasi juhatuse esimees Aarne Saar.
Uut jaama tervitavad aplausiga ka soojuse lõpptarbijad. Selveri kaupluseketi nendes poodides, mis kasutavad kaugkütet, põhjustab kütte hinna tõus igal aastal peavalu, räägib ettevõtte haldusjuht Mati Vellik. Kui uus jaam suudab pakkuda senisele soojaallikale märgatavat vastukaalu, siis Velliku kinnitusel kaubandus üksnes võidab sellest.
Eesti Energia nõukogu esimehelt Urmas Sõõrumaalt ei õnnestunud eile kommentaari saada.
Elektri ja sooja koostootmise jaam
Asukoht: Tallinn, Väo karjäär
Ehituse algus: 2007, esimene kvartal
Valmimine: 2008
Maksumus: miljard krooni
Võimsus: elektrit 23,5 MW, soojust 67 MW
Kütus: madalakvaliteediline puit
Töötajaid: 20
Osanikud: Priit Maran 75%
Tallinna Küte 25%
Allikas: Digismart
Kommentaarid
Ulvar Kaubi, RMK turundusdirektor: Kaugelt ei tasu vedada
Uue jaama kütusteks kõlbab nii küttepuit, kännud, põhk, kuid ka turvas.
Küttepuidu väljavaateid pean väikeseks, sest Tallinna ümbrus on paarikümne kilomeetri raadiuses metsadest lage. Põhuga ei saa samuti arvestada, sest linna ümbruse põldudele ehitatakse lähiajal üha rohkem elamurajoone. Turba ressurss on piiratud ning siin sõltub, kui palju saavad turba tootjad pakkuda lisavõimsusi juba olemasolevate klientide kõrvalt. Samuti on praegu tekkinud arvestatav nõudlus raiejääkide – oksade ja latvade järele.
Vabaks jäävad vaid kännud, mida tasuks vedada kuni 120 kilomeetri raadiusest. Kuid nii pika maa puhul lähevad veokulud suureks. Samal ajal ei saa koostootmise jaam hinda omatahtsi kergitada.
Priit Maran, Digismarti omanik: Euroopa Liit soosib
Pean ennast ennekõike selle projekti arendajaks. Olen edukas siis, kui uus koostootmise jaam käivitub ja sellele tuleb palju kosilasi.
Praegu uurivad mitmed ehitusettevõtted võimalust projektis osalust omandada. Projektil on tulevikku juba üksnes sellepärast, et Euroopa Liidus soositakse taastuvenergia kasutamist.
