Suurärimehe firma kavatseb investeerida Rotermanni kvartalisse ja selle vahetusse ümbrusse üle kahe miljardi krooni. Muu hulgas rajab ettevõtja Admiraliteedi basseini kõrvale ennenägematu megakeskuse.

Hoolimata sellest, et üldiselt lüüakse Eesti kinnisvaraturul häirekella, käib Tallinna kesklinna mereäärsetel kruntidel vilgas tegevus. Arendajad on arvamusel, et siia peakski kerkima Tallinna uus keskus.

Ju on nii mõnigi internetikasutaja sattunud Rotermanni kvartali nimelist mahukat kinnisvaraarendust reklaamivale reklaamibännerile, kus kutsutakse soetama büroopinda laudsepa töökojas või vanas jahulaos jne. 19. sajandi esimesel poolel baltisaksa ärimehe Christian Abraham Rotermanni rajatud vana tööstusala saab stiilseks tänapäeva city'ks. Siia peaks tulema Tallinna keskus ehk uuslinn, nagu ala arendavad kinnisvaraärimehed omavahelises suhtluses seda kanti nimetavad. Ilmselt on mere ja Narva maantee vahele jääva ala puhul tegu nii linna kui ka kogu riigi seisukohalt ühe silmapaistvaima arenduspiirkonnaga. Seda kas või juba ainult seepärast, et lõviosa Tallinna külastavaid välisturiste läheneb linnale mere poolt.

Rotermanni kvartalis valmis esimese etapina nelja hoonega plokk, kus esimestel korrustel asub Rotermanni kaubamaja ning ülemistel korterid. Maa alla on tulemas umbes 400 kohaga parkla. See pole juba iseenesest mingi naljaasi, kuid arhitektuuriliselt vingemad pärlid peaksid valmis saama kvartali arendamise teises etapis. Tuleb jalakäijate promenaad valgustuspuude, omanäoliste tänavapinkide ning linnaväljakuga.

Vana Hobujaama uulitsa serva pidi vookleva pika elevaatorihoone teine külg on kinomaailmas teada kui kole tööstusala, kus kuulus Vene filmilavastaja Andrei Tarkovski võttis üles mõned kaadrid filmist "Stalker". Tööstusala asendub renoveeritud jalutustänavaga, mille servas kaubanduspinnad. Aga nimeks saab loodetavasti Stalkeri käik.

Elevaatorihoone ajaloolised müürid on imposantsed, kuid neisse ei luba muinsuskaitse aknaid raiuda. Olukord nõuab arendajalt loomingulisust. Tavalised bürood akendeta ruumi ei tee. Korterid läbi kahe korruse tulevad ülemistele korrustele. N-ö pimedasse ossa jääb aga näiteks galerii läbi nelja korruse. Arendaja loodab, et sinna tulevad ka tantsusaalid. See tähendab, kohad, kus asuvad tegutsema tantsukoolid.

Vähem või rohkem efektse vormiga büroohooneteks saavad kõik kvartali hooned. Hugo Bossi nimeline rõivabränd saab tervenisti ühe väiksema maja kasutajaks.

Ala arendab suurärimees Urmas Sõõru­maale kuuluv Rotermann Eesti OÜ. Firma juhatuse esimees Mart Saa märgib, et kui kõik sujub plaanipäraselt, peaks kvartali teine etapp valmis saama nelja aasta jooksul ehk hiljemalt aastal 2012. Investeeringute suurus on tema hinnangul üle miljardi krooni.

Megakeskus, millist pole varem ­nähtud

Kui Rotermanni kvartali projekt on vanale ja väärikale tööstuspiirkonnale uue näo andmine, siis Ahtri tänavast mere pool asuval krundile tuleb modernse arhitektuuri tõeline meistriteos, millesarnast meil linnapildis pole. Admiraliteedi basseini serva jäävale alale, kus kunagi asus teadupoolest ka Vaibaparadiis ja kuhu veel mõned aastad tagasi pidi kerkima veekeskus, tuleb 46 000 m2 pinnaga multifunktsionaalne megakeskus. Selle objekti iseloomustamiseks ei leidugi paremat sõna kui modern. Ka selle puhul räägib Saa üle miljardi krooni suurusest investeeringute mahust ning kui kõik sujub, peaks keskus valmis saama 2012. aastaks.

Objekti arendab Rotermann Eesti koos Arco investeeringute ASiga.

Küsimusele, kas praegu, kui Eesti kinnisvaraturule kiputakse vaat et hingekella lööma, maksab rääkida megaarendustest, vastab Rotermann Eesti tegevjuht, et asjalood pole nii hullud, kui sageli näidatakse.

Esiteks on tema sõnul Tallinnas (ka Eestis üldisemalt) kvaliteetsete, heas asukohas asuvate omalaadsete müügipindade defitsiit. "On terve hulk maailmakuulsaid kaubamärke, keda seni Eestis pole ja kes on eksklusiivsest müügipinnast vägagi huvitatud," kirjeldab Saa kvartali tulevasi asukaid.

Siiski möönab ta, et kinnisvara müügiks tuleb praegu ehk rohkem vaeva näha. "See olukord, kus kinnisvara end praktiliselt ise müüs, on muidugi möödas. Turg, ütleme nii, hingab raskemalt kui varem, aga ta elab selle aja üle. Kes tahavad nelja-aastases perspektiivis teha õigeid investeeringuid, peaksid sellele siiski just tänasel päeval mõtlema," räägib Saa.

Linna keskus nihkub mere äärde

Kui vaadata üldpilti, siis on selgelt näha, kuidas Rotermanni kvartal koos teiste mereäärsete arendustega jookseb kokku Liivalaia ja Maakri tänavatel arendatavate moodsa ilmega kvartalitega. See ongi tulevane Tallinna city, mis kulgeb otse vanalinna kõrvalt reisisadamast Liivalaia tänavani.

Linna keskus on praegusest vanalinna Vabaduse platsi poolsest küljest nihkumas merepoolsele küljele. Kuuldavasti hakkab Tallinna Linnavalitsus tulevikus asuma Linnahalli (kui näoga mere poole vaadata, siis paremal pool) kõrval. Kohe sinnasamasse lähedale Admiraliteedi basseini kõrvale Merekeskuse-nimelise poe taga asuvale tühermaale rajab rohkem Venemaa ja Ukraina äridega tuntust kogunud Hillar Teder luksusliku äri- ja elukvartali. Teeb seda koos ehitusfirmaga Skanska. Investeeringu mahuks ütles ta möödunud sügisel Päevalehele antud intervjuus umbes kolm miljardit krooni. Ka see kvartal peaks valmima umbes nelja aasta pärast.

Rotermanni kvartali Kadrioru-poolsel küljel asub praegu märkimisväärselt kopsakas maalapp, millel tegutsevad linnaliini busside lõpp-peatus ning parkla. Sellele alale kavandab linn koostöös OÜga Palmgrupp suurejoonelist arendust. Ärihoone, mille esimesele korrusele tuleb bussiparkla, ning võimalik, et ehitatakse ka hotell.

Palmgruppi juhib varem Pindi Kinnisvarast tuntud ärimees Janno Rokk.

Võtmeküsimus – kuidas saada üle tee?

- Eesrindlikud plaanid kujundada reissadamast kuni Maakri ja Liivalaia tänavani moodne Tallinna city takerduvad ühe päris keerulise probleemi taha. Kaunid majad, kaubakeskused, puhvetid ja bürood tehakse küll valmis, aga küsimus on, kuidas selles piirkonnas peaks liikuma inimene. Nii sadamast tulev turist kui ka tavaline linnakodanik.

- Ahtri tänava ületamine – et saada sadamast rahulikult jalgsi Rotermanni kaubamajja ja Viru keskusse – on praegu Tallinna saabunud turistile tõsine katsumus. Ent seal ehk saab mõne valgusfooriga asja reguleeritud. See pole küll teab mis mugav. Võib-olla, kui hoogne ehitamine ja arendamine õige vungi sisse saab, leidub piisavalt jõudu, et liiklus selles Ahtri tänava lõigus sootuks maa alla kaotada. Või on võimalik teha mingi sujuv sild.

- Hoopis dramaatilisem küsimus on, kuidas ületada Narva maanteed. See on koht, mis jalakäijate loomuliku kulgemise Sadama ja Liivalaia tänava vahelisel ala päris järsult läbi lõikab. Narva maantee, Laikmaa ja Hobujaama tänava ristmiku ületamine on tegelikult kohati eluohtlik, rääkimata sellest, et ebamugav.

- Hull on aga see, et pole hetkel head lahendust, mis Narva maantee ületamise jalakäijale mõnusamaks teeks. Viru keskuse juht Ants Vasar teab, et kunagi, kui keskust ja selle alla jäävat bussiterminali rajati, uuriti väga põhjalikult võimalust, et bussist tulevad ja bussile minevad inimesed saaksid liikuda Narva maantee alt läbi. Ent selgus, et sügaval maa all kulgeb hulk kõiksugu trasse, millest jalakäijate tunnelite läbimurdmine läheks mõttetult kalliks. Sestap maeti see plaan maha. Maapealseid lahendusi, mis Narva maantee ületamise mugavaks ja mõnusaks teeksid, pole. Jääb õhuvariant ehk sild. Muide, Viru keskuse detailplaneeringus on sild keskusest Postimaja suunas täitsa olemas. Lihtsalt joonistatud kui võimalus, ehkki kõik teavad, et niisama lihtsalt seda teha ei saa. Mäletatavasti leidis teravat vastukaja Viru keskuse ja kaubamaja vahele ehitatud galerii, mis varjas vaate Gonsiori tänavalt vanalinnale.