Kobareelnõu on hea õigusloome põhimõtteid ohvriks tuues seaduseks saanud. Vabariigi President on kõigele vaatamata selle ka välja kuulutanud. Ainult lihtsameelne võib arvata, et maksumaksjatega eksperimenteerimine on selleks korraks läbi. Koalitsioonilepingu punkt 8.3 näeb ettevõtjatele kohustuse iga kuu deklareerida seotud osapooltele antud ja neilt saadud laenud ning hoiused koos intresside ja tootlustega. Põhjenduseks on vajadus hõlbustada maksuhalduri kontrolli kasumi Eestist väljaviimise üle.

Mis see kaasa toob? Koalitsioonilepingus ei piirata deklareerimiskohustust vaid piiriüleste olukordadega, seega peaksid kõik ettevõtjad hakkama oma laene deklareerima ka siis kui antakse või saadakse laenu ja teiseks pooleks Eesti seotud osapool. Nii peaks maksuameti jaoks hakkama andmeid koguma ning igakuiselt esitama ka näiteks väikeettevõte, kes võtab osanikult laenu selleks, et kiirel heinaajal osta traktoritele kütust. See oleks vastupidine soovitava tulemusega ning tekitaks asjatut kulu neile, kellel pole kasumi Eestis väljaviimisega mitte mingisugust pistmist.

Soov tagada kasumi Eestist väljaviimise seaduslikkus on õilis. Kindlasti on maksumaksjaid, kes õiguskuulekalt ei käitu. Lubamatu on siiski kõigi maksumaksjate kohtlemine kaabakatena neile deklareerimiskohustuse kehtestamisega. Euroopa Kohus on näiteks andmete säilitamist käsitleva direktiivi kehtetuks tunnistamisel selgitanud, et kõigi EL elanike lausjälitamine ei ole kohtu arvates kuritegevusega võitlemiseks vajalik. Kohus pidas lubamatuks, et andmete kogumisega sekkutakse intensiivselt ka nende isikute põhiõigustesse, kelle kohta puuduvad andmed, et nad on või võivad raske kuriteo toime panna. Kohus heitis ette, et direktiiv ei näe ette seost andmete säilitamise ja isikust lähtuda võiva ohu vahel avalikule julgeolekule. Õppetund on, et väikese hulga maksupetturite tabamiseks kõigi maksumaksjate halduskoormuse kasvatamine ei ole lubatav.

Koalitsioonilepingu p 8.3 seaduseks saades tekib kõikide seotud osapoolte vahel antud laene kajastav nö laenude register. Võimatu on leida analüüsi, mida loodava andmemassiiviga peale hakatakse ja kas sellest ka midagi peale täiendava bürokraatia tõuseb. Millel põhineb usk, et seekord läheb paremini kui ametiautode käibemaksumuudatusega? Laenude deklareerimine ja andmete võrdlemine ei pruugi anda loodetud tulemust. Kui seotud osapooled tahavad laenude kohta esitada eksitavaid andmeid, siis teevad seda mõlemad kooskõlastatult ning automatiseeritud kontrolliprotsess ebakõlasid ei tuvasta.

Vastuseta küsimusi on rohkem kui Eesti mängus. See aga on vastuolus koalitsioonilepingu punktiga 4.2, mis lubab hoiduda ülereguleerimisest ning seab uute regulatsioonide eeltingimuseks vajalikkuse veenva põhjendamise. Kumba koalitsioonilepingu punkti tuleks tõsiselt võtta?
Selmet uut aruandlust kehtestada võiks maksuamet anda enam selgitusi kasumi Eestist väljaviimise teemal. Kui õigusnorm võimaldab mitut käitumisvarianti, siis on suur oht, et ametnik tõlgendab normi ettevõtjale kahjulikult. Näiteks võiks MTA avaldada näidetega juhendi, mis selgitab küsimust, millist intressi tohib erinevates olukordades maksta välisriigist võetud laenult, et vältida etteheidet kasumi väljaviimisest. Või kui palju peaks välisriigi ühing maksma Eesti ühingule intressi saadud laenu eest? Millistele alustele tuginedes maksuhaldur aktsepteeritavat intressimäära kindlaks määrab? Ja mida üldse peetakse Eestist kasumi väljaviimiseks? Õiguskuulekal maksumaksjal on piinavalt valus nendele küsimustele kohtust vastust otsida. Dialoog ettevõtjaga juhendi loomise kaudu toob kindlasti enam usaldust riigi ja kodaniku suhetesse ja maksueurosid eelarvesse.

Olukorras, kus Eesti jätkab konkurentsivõime edetabelites langemist võiks küsida, kas koalitsioonilepingu avamisel ei peaks riisuma sealt ärikliimat riivava. Küsitagu arvamust näiteks maksuameti juhtidelt, kelle suust kõlas autode käibemaksustamisega seonduvalt asjalik ja tunnustamistvääriv kriitika. Neetult keeruline on Eestit müüa äritegemise paradiisina. Meie maksukeskkonna kiitmine kõlab järjest õõnsamalt kui maksumaksjatele täiendavate kohustuste panemisele pidurit ei tõmmata.

Nädalapäevad tagasi pidin selgitama soliidsele kliendile Eestisse laienemise plusse ja miinuseid võrdluses lähiriikidega. Koostatud Exceli tabelis saime miinuspoolele rohkem kirjeid kui pagulasteemaline uudis kommentaare. Ei maksa arvata, et ainult Eestis osatakse Excelile tuginedes otsuseid teha.