Sõrg salastab hääletuse tulemust omavoliliselt
"Tulenevalt hääletajate väikesest arvust ei pea nõukogu otstarbekaks häälte jagunemist avaldada," seisab Eesti Panga vastuses Postimehe kirjalikule küsimusele. Postimees palus nõukogu esimehel Mart Sõrgil teatada panga nõukogus 18. mail Kalev Kuke ja Mart Opmanni poolt antud häälte arvu.
Sõrg keeldus ka vahetult pärast nõukogu istungit ajakirjanikele hääletustulemuste avaldamisest, kinnitades, et piisab, kui avalikkus teab, kumba kandidaati nõukogu eelistas.
Postimehel on mitteametlikest allikatest teada, et Opmann sai nõukogus kuus poolthäält, Kukk ühe poolthääle ja üks hääletussedel tunnistati kehtetuks.br>
Sõrg konsulteeris enne vastamist kolm tööpäeva nõukogu liikmetega ja lasi oma assistendil Ülle Rohtlal viidata Eesti Panga seadusele, mis otsesõnu ei nõua häälte jaotuse avaldamist.
"See ei ole tõsiseltvõetav ega veenev põhjus," kommenteeris meediaspetsialist Tarmu Tammerk juttu vähesest hääletajate arvust. "Tegu on avaliku positsiooni täitmisega, kus valitakse kõrge riigiametnik. Ajakirjandusel on täielik õigus nõuda hääletustulemuste avaldamist."
Tammerki hinnangul võib tekkida oht, et kui Eesti Panga nõukogul läheb avaliku info varjamine läbi, võib see luua pretsedendi ja levida teistesse riigiasutustesse. "Nõukogu liikmete omavaheline kokkulepe ei ole siin mingi näitaja - ega Eesti Panga nõukogu ole mõni Rotary klubi," sõnas ta.
