Kulla hind tõusis siis kahe aasta kõrgeimale tasemele.

Sorose fond, keda oli kuld jätnud külmaks kolm aastat, ostis esimeses kvartalis kullafondi osakuid ja kärpis II kvartalis järsult kullafondi osakute arvu.

Kui esimeses kvartalis oli tal kullafondi SPDR Gold Trusti osakuid 123,5 miljoni dollari eest (1,05 miljonit osakut), siis teises kvartalis kahanes osakute arv 240 000ni ja nende väärtus 30,4 miljonile dollarile.

Sarnaselt kullafondi osakutele müüs Sorose fond ka kullakaevandaja Barrick Goldi aktsiaid. Tema fondil oli Barrick Goldi aktsiaid esimeses kvartalis 19,4 miljonit aktsiat, kuid teises kvartalis kahanes tema käes olevate aktsiate arv 1,07 miljonile, mille väärtuseks oli 22,9 miljonit dollarit.

Esimeses kvartalis kallines kuld USA dollarites 16% ja teises kvartalis sai hinnatõus lisa 7%. Juunis tegi kullahind hüppe, kuna Ühendkuningriigi valijad otsustasid, et riik lahkub Euroopa Liidust.