Eesti taaraautomaadid suudavad tuvastada võõramaiseid pudeleid. Sama vajadus võib tekkida ka Šotimaal, kui seal läheb süsteem käima enne Inglismaad.

Samuti muretsevad šotlased, et suured poed võivad küll pudeleid vastu võtta, aga väikestele paneks see suure koormuse. "Suured nagu Lidl ja Tesco saavad hakkama, aga minusugusel väiksel poepidajal ei ole selleks ruumi," kurtis üks.

Pandipakendi juht: oleme Euroopas mitmes mõttes erilised

„Eesti pandisüsteem on Euroopas mitmes mõttes eriline. Ühelt poolt on oluline, et meie loodud protsessid töötavad väga efektiivselt. Oleme selle saavutanud suuresti tänu automatiseeritusele pandipakendite keskses käitluskeskuses. Teisalt on Eestis hästi toimiv kontrollinmehhanism, mis vähendab süsteemis tekkivaid potentsiaalseid kadusid. Ka see, et oleme teenuse sisseostmise asemel loonud oma käitluskeskuse, on Euroopas pigem erand kui reegel. Nii teame kõiki detaile ja saame pakkuda efektiivsemat ning paremat teenust kui teised ELi riigid," ütles Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal Ärilehele.

"Kuna Eesti ja Norra pandipakendi kogumissüsteemid on heas mõttes innovatiivse köögipoolega, tunnevad teised riigid meie vastu aina suuremat huvi – küsitakse nii infot kui ka konkreetseid nõuandeid. Ka märtsis Eestis käinud šotlased on tegelikult meiega suhelnud juba aastaid ning näiteks 2016. aasta detsembris tutvustasin Eesti pandisüsteemi Šotimaa parlamendis toimunud üritusel. Nüüd soovis Šotimaa loodushoiu eest seisev assotsiatsioon APRS tulla siia koos šoti jaemüüjate ja HoReCa-sektori (hotell, restoran, catering) esindajatega, et kõigega lähemalt tutvuda. Meie omalt poolt tutvustasime neile Eesti Pandipakendit ja siinset pandisüsteemi," rääkis Raal.

Šotlased ei ole kaugeltki ainsad, kes Eestit eeskujuks võtta soovivad. "Näiteks homme külastab meid Malta keskkonnaminister, kuid ainuüksi viimase 1,5 aasta jooksul on EPPu külastanud vähemalt 15 erinevat delegatsiooni, kes kõik soovivad leida sobivat pandipakendi mudelit, mis oma riigis kasutusele võtta," märkis Pandipakendi juht.