"Ühest küljest: Rail Baltic on geopoliitiline projekt – olen poolt. Julgeolekuaspekt - poolt. Rail Balticu ettevalmistamine (uuringud, konsultatsioonid, PR) toob Eestisse euroraha ja töökohti ka siis, kui lõpuks raudteed ei ehitata, kõige tõenäolisem (nn. rehepaplus) – olen poolt," loetles Pilvre raudteeprojekti häid külgi.

Vastuargumentide rida on aga palju pikem, leiab parlamendisaadik.
"Majanduslikud argumendid on nõrgad. Olen kuulanud erinevad osapooli. Logistikud on seisukohal, et 1000 km raadiuses on rekkad mõistlikumad. Kust tuleb kaup ja kelle seda vedada? Miks peaks Soome hakkama vedama läbi Eesti rongiga kaupa, kui neil on arenenud meretransport?"

"Reisijatele pole sellist raudteed vaja, sest Berliini sõidavad soodsalt lennukid, Riiga saab bussiga, lennukiga, autoga. Riiga peaks saama rongiga, ent selleks on olnud trass läbi Valga. Trass läbi Pärnu on ebamõistlik. Vaja oleks kaasajastada olemasolev Tallinn-Tartu-Riia ühendus. Praegu sõidab näiteks Pärnusse kaks rongi päevas, sest reisijaid pole! Kust need siis tulevikus tekivad?" küsis Pilvre retooriliselt.

"Rail Balticu tasuvus on arvutatud rongiliiklusega üle 2 tunni, nagu väitsid RB promoinimesed riigikogus lobitööd tegemas. Kes reisib ja veab kaupa läbi Baltikumi kahetunniste vahedega Berliini suunas? Ülalpidamiskulud on meeletud ja ületavad Eesti võimalused.
Keskkonnakahjud on suured (kaitsebarjäärid, turvatsoonid, tervete asulate hävitamine)," lõpetas Pilvre.