“Eluaeg lugesin kopikaid ja nüüd – rahasadu,” hüüatab elupõline sotsšlane Hugo Reiljan.

Sadakonna Eesti juurtega elaniku koduaiad võivad sattuda Sotši linnaosas Krasnaja Poljanas 2014. aasta taliolümpia rajatiste alla. Kuigi Sotsˇi linnavalitsus kuulutab olümpiaplaneeringu välja alles septembri keskel, maksab maa ja kinnisvara seal juba praegu sama palju kui Moskva kesklinnas. Ruutmeetri maa eest küsitakse 18 000 krooni, äsja valminud korteri ruutmeetri eest 60 000 krooni.


Vaikne eestlastega mägiküla tõuseb Venemaa mainekujunduse epitsenteriks, kuhu investeeritakse 2014. aastani Eesti riigieelarvest neli korda suurem summa – ligi 300 miljardit krooni.

Kiirteed endistel kitseradadel

“Minu aeda võidakse olümpiamängudeks midagi ehitada,” tunnistab Krasnaja Poljana farmer Valter Kermon.

Koos vendadega kolhoosilaadset majapidamist arendava Kermoni koduaed on sama suur nagu Eesti keskmine suvilakrunt – veidi avaram kui paar tuhat ruutmeetrit. Aia väärtus läheneb 40 miljonile kroonile.

Paarkümmend aastat tagasi Krasnaja Poljana nurgakeses Estosadokis vanaaegset eesti keelt kogumas käinud Eesti filoloogid pildistasid külatänaval patseerivaid kitsi. Nüüd pakub samas kohas teenuseid viis rahvusvahelise tasemega hotelli.

Üks majutuskoht kannab nime Roza Hutor, sest kümme hektarit maad kuulus varem Roosi-nimelisele eestlasele. “Eestlastel pole põhjust nuriseda,” nendib Reiljan. “Paljud müüvad praegu oma maa hea raha eest maha, ostavad Sotsšs korteri ja elavad hästi.”

Varem Sotšis liiklusmiilitsa ülemana töötanud Reiljan juhib praegu olümpialinnas Venemaa keskpanga inkassatsiooniteenistust.

Pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin lasi tänavu talvel telekaamerate ees Krasnaja Poljanas Tammsaare muuseumi lähedal suuskadega liugu, pöörati eesti küla elu pea peale.

Kui varem kulus kesklinnast Krasnaja Poljanasse sõitmiseks tunde, siis nüüd vaid 40 minutit.

Vastne, päikeses kiirgavate eraldusjoontega kiirtee toob äsjastele kitseradadele iga päev tuhandeid autosid, sest Sotši taliolümpiamängude peamine ehitustander asub just selles kohas. “Meie senine elu on häiritud ja kõiki kohalikke ei rõõmusta olümpiamängud sugugi,” tunnistab Eesti juurtega Svetlana, kes ei soovi oma perekonnanime avaldada, sest olümpiamängude halvustamine pole Sotšis heamaiguline.

“Olümpiamängudest võidab kogu küla ja eestlased teiste seas,” lausub Kermon. “Mõned aastad on keset ehitustandrit ebamugav elada, kuid tulevikus ainult täname saatust nende mängude eest.”

Ajaloo kalleim olümpia


•• Olümpiamängude esialgseks eelarveks koos erainvesteeringutega hinnatakse 12,5 miljardit dollarit.

•• Kuid tõenäoliselt kasvab see summa kahekordseks, ütles Venemaa juhtivale majandusajalehele Vedomosti majandusanalüütik Igor Nikolajev.

•• Kaks aastat varem toimuvate Londoni olümpiamängude maksumuseks kujuneb 19 miljardit dollarit, Ateenas saadi hakkama 14 miljardiga.

•• Venelased asutasid investeeringute avamiseks riikliku investeerimiskontserni Olimpiiskaja, mis asub olümpiamängudeks ettevalmistusi tegema rahvusliku olümpiakomiteega samal ajal.

•• Kontserni eeliseks on paindlikkus, sest ta ei pea arvestama riigieelarve planeerimise ja kinnitamise rutiiniga.

Sotši krundid haamri all

•• Sotšis ostetakse eraomanikelt olümpiaobjektide ehitamiseks rohkem kui paarsada krunti.

•• 106 krunti on juba määratud, veel sama paljude üle otsustatakse septembrikuus.

•• Riik arvestas kulutusi plaanides 2003. aasta maa hindadega, samuti jäeti kahe silma vahele nendel maaüksustel asuvate ehitiste väärtus.

•• Selleks, et vältida olümpiaeelarve lõhkiminemist, üritab Vene riik kehtestada Sotši maatehingutele viieaastast embargot. Samuti hakkab Venemaa riigikontroll spekuleerimise takistamiseks hoidma silma peal linna maatehingutel.

•• Kampaania korras ähvardatakse lammutada kõik linna ebaseaduslikult ehitatud hooned. Vene televisiooni andmetel võib neid olla üle 400.

•• Paljud nn ebaseaduslikud hooned on ehitatud võimude teadmisel, sest nendesse kirjutati elanikud registrisse kandmiseks sisse. Kuid samal ajal pole nende majade ehitamise kohta nõutavate kooskõlastustega dokumente.

•• Kui selline ebaseaduslik maja satub olümpiaobjekti alla, siis omanikul pole selle lammutamise eest kompensatsiooni loota.


Kommentaar

Ants Paju

Krasnaja Poljana fänn

Olümpiamängudeks Eesti restoran

Sotši linnavalitsus soovib, et Eesti ettevõtjad võiksid olümpiamängude ajaks Tammsaare muuseumi juurde rajada Eesti restorani. Pakutakse pikaajalist rendilepingut. Muuseum asub otse mängude suusatrassi kõrval väga ilusas kohas.

Mängudest on Krasnaja Poljana eestlastele juba praegu palju kasu, sest kõik need tüdrukud, kes alles käisid kooriga Eestis laulupeol, töötavad nüüd sealses Radissoni hotellis.