Sotsiaalse katastroofiga ähvardanud suurtöösturid võtavad üle miljoni euro dividende

 (54)
Jaanus Purga, Keit Pentus-Rosimannus (toonane keskkonnaminister), Priit Rohuma (toonane VKG juhatuse esimees) ja VKG üks omanikest Priit Piilmann
Jaanus Purga, Keit Pentus-Rosimannus (toonane keskkonnaminister), Priit Rohuma (toonane VKG juhatuse esimees) ja VKG üks omanikest Priit PiilmannFoto: Taavi Arus

Eesti ühe suurema ettevõtte Viru Keemia Grupi aastaaruandest selgub, et mullu ulatus firma käive 195 miljoni ja kasum 15,7 miljoni euroni. See tähendab, et eelmisel aastal kuivas kokku nii ettevõtte müügitulu kui kasum. Sellest hoolimata suutis VKG maksta omanikele 1,185 miljonit eurot dividende.

Selleks aastaks määras VKG suuromanik Priit Piilmann ja teised osanikud endale kokku 1,2 miljonit eurot dividendi.

VKG 2206 töötaja keskmine palk oli mullu 1372 eurot, kusjuues tunamullusega võrreldes kerkis see aastaga keskmiselt 5,5 protsenti. VKG kuuele juhatuse liikmele maksti eelmisel aastal kokku 553 000 eurot.

See teeb keskmiselt 92 000 eurot ühe juhatuse liikme aastapalgaks. Tõenäoliselt teenis juhatuse esimees Priit Rohumaa, tänaseks VKG-st lahkunud, küll pisut rohkem.

Laenukoormus pitsitab

Sellest hoolimata selgub VKG aastaaruandest, et selja taha jäi ja ees ootab üsna raske aasta. "Möödunud majandusaasta majandustulemused on murettekitavad. 2014. aasta viimases kvartalis toimunud õli maailmaturuhindade järsk langus on oluliselt vähendanud kontserni tulusid, mistõttu VKG kasumlikkus langes oluliselt. Väliste majandustingimuste järsk halvenemine tabas kontserni ajal, mil on käsil suured investeeringud nii tehnoloogia arendusse kui tootmise laiendamisesse," kurtis juhatuse esimees Priit Rohumaa.

Seotud lood:

Tootmise arendamiseks on VKG teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid ja võtnud suuri laene. "Vastavalt olemasolevatele laenulepingutele on VKG-l vaja laene ja intresse tasuda, sel aastal 42 ja järgmisel aastal juba 56 miljonit eurot. VKG võime neid pangalaene tagasi maksta sõltub otseselt ettevõtte kasumlikkusest," nentis Rohumaa.

Naftal liiga madal hind

VKG toob välja neli nende hinnangul tähtsat põhjust, miks ettevõtte kasum vähenes.

Esiteks: väga järsk maailma nafta hindade langus aasta neljandas kvartalis osana juba alates 2011. aastast kestvast hindade langustrendist.

Vaatamata mitmetele Süüria, Liibüa ja Iraani naftatarnete ebastabiilsustele on maailmas kadunud "Peak Oil" paradigma. Enam ei räägita nafta otsasaamisest ning taevasse kerkivatest hindadest. Paljude analüütikute arvates ei suuda õlihinnad lähima paari aasta jooksul ületada 65 dollari taset barreli eest.

Eesti Energia kiusab

Teiseks kasumlikkust oluliselt vähendavaks mõjuriks on tooraine järsk kallinemine. VKG avas 2013. a. oma Ojamaa kaevanduse, mille omahind on märgatavalt kõrgem kui Eesti Energia Kaevandustel (EEK). Tehtud kaevanduse investeering on finantseeritud pankade sündikaadi abil ning võetud laenud tuleb tagastada järgneva seitsme aasta jooksul.

Seoses riigi poolt kehtestatud regulatiivsete piirangutega ei saa VKG oma kaevandust koormata täisvõimsusele olles sunnitud ostma osa põlevkivi Eesti Energia Kaevandustelt.

Vaatamata sellele, et Eesti Energia on põlevkivi kaubaturul turgu valitsev ettevõtte, müüb EEK põlevkivi kontserni välistele klientidele kordades kallimalt kui enda tütarettevõtetele.

Tänu Konkurentsiameti sekkumisele õnnestus VKG-l küll sõlmida viieaastane tarneleping Kiviteri tehaste varustamiseks, kuid juba mainitud järsk hinnalangus sundis meid sõlmitud lepingust taganema. Hinna diskrimineerimise küsimuses Konkurentsiameti menetlus veel käib. VKG kasumlikkust mõjutab taoline EE tegevust aastas umbes 12-15 miljoni euro ulatuses.

Keskkond nõuab raha

Kolmandaks teguriks on keskkonnainvesteeringute kasv, mis mõjutab sektori kasumlikkust. 2013. aastal võeti vastu tööstusheitmete direktiiv, mis seab ettevõttele karmimad normid ja kohustuse investeerida nii õhuheitmete kui vee puhastuse osas.

Loe veel

Taolised keskkonnainvesteeringud vähendavad järsult kontserni kasumlikkust tulevikus ning otseselt ka riigi võimet ressurssi maksustada. Lisaks on põlevkivi sektor suure CO2 intensiivsusega ning aastatega kasvab järjest CO2 defitsiit. Majandustulemused on väga tundlikud CO2 koguse puudujäägi ja CO2 hinna osas.

Valitsus kiusab

Neljandaks põhjuseks kasumlikkuse vähenemisel on järjest kasvav maksukoormus. Vaatamata ettevõtete tulumaksu puudumisele on Eestis põlevkivi sektorile kehtestatud erakordselt suur maksukoormus. Põlevkivi väärtusahel on riigi poolt koormatud mitmete ainult sellele sektorile ja Eestile iseloomulike maksudega.

Sellisteks maksudeks on kaevanduse vee kasutus, jäätmete ladustustasud, õhuheitmed jne. Läbi nende maksude tõusu on riik aastaid reguleerinud oma tulu ressursi kasutuselt, seejuures on riigi erinevatel ministeeriumitel ja ametitel väga halb ülevaade kogu sektori maksukoormusest tervikuna.

Võtmata arvesse muutuvaid paradigmasid nii keskkonna investeeringute, langeva naftahinna ja CO2 maksustamise osas ei ole riigil võimalik kujundada õiglast maksusüsteemi.

VKG omanike ringi kuuluvad lisaks Piilmannile ka ENSV kunagine kaubandusminister Ants Laos, kunagise Ühispanga töötaja Margus Kangro ja koos Piilmanniga nooruses maadelnud Elar Sarapuu.