”Teadus-arendusstrateegia valguses tuleb pöörata tähelepanu ülikoolide õppejõudude palgatasemele, millest avalikkus teab vähe. Me räägime palju õpetajate ja lasteaednike palkadest, aga Eestis on suur haritlaste rühm - ülikoolide õppejõud, kelle palgad on sõltuvalt erialast sageli piinlikult madalad, kui arvestada neile seatud kvalifikatsiooninõudeid ja koormust,” ütles Pilvre täna riigikogus peetud teadus-ja arendustegevuse arutelul.

”Pole õiglane, et õppetöö on ülikoolis nagu must töö, mille teevad odava hinna eest ära teaduskraadidega lektorid, kes saavad sageli alla Eesti keskmise palga,” märkis Pilvre. Samas on õppetöö ülikoolides teaduspõhine, lektoritele kehtib ka teadustöö nõue ning otseselt õppejõududest oleneb Eesti teaduse järelkasv, kinnitas Pilvre.

Suure õppetöökoormuse ja vohava haridusbürokraatia nõudmiste täitmise kõrval jääb teadustegevuseks aega ja energiat vaid kõige vastupidavamatel, lisas ta.

Rektorite Nõukogu toob iga-aastaselt avalik-õiguslike ülikoolide akadeemiliste töötajate palgaandmed välja koondtabelis. Kuna 2016. aasta kohta andmeid veel ei ole, saab näiteks tuua 2015. aasta.

Üle-eelmisel aastal oli Tartu Ülikoolis täiskoormusega töötava lektori keskmine palk 1216 eurot, assistendil 1145 eurot ja õpetajal 949 eurot kuus. Tallinna Ülikoolis oli lektori keskmiseks palgaks 1047 eurot.

Tallinna Tehnikaülikool maksis oma lektoritele 1325 euro, assistentidele 1267 euro ja õpetajatele 957 euro suurust keskmist palka. Dotsendid teenisid vastavalt 1728 euro ja 1357 euro suurust palka. Üle keskmise teenivad vaid professorid, kelle keskmine palk Tartu Ülikoolis oli 2015. aasta seisuga 2514 eurot ja Tallinna Ülikoolis 2098eurot.