Vaatluse all on kolm Tallinna kesklinnas asuvat uhket hoonet, mille korterid on ehituse algusest käinud käest kätte aina kallima hinnaga. Kauplemine jätkub veel praegugi ja kuigi majad on ammu valmis ehitatud, on palju kortereid, kus tulesid pannakse põlema vaid selleks, et võimalikule ostjale seal ringkäiku teha. Vaikus ei jää aga kauaks spekulantide korterite kaaslaseks, sest kui müüa ei õnnestu, püütakse leida üüriline.

••1••

Fahle maja

Kõige enam furoori ja vastakaid arvamusi põhjustanud Fahle majas on 120 korterist praegu müügil oma paarkümmend. Esmase müügiga lõpetas Simus Kinnisvara mullu aprillis. “Selles pole midagi üllatavat, see on täiesti normaalne. Enamik ostis selleks, et edasi müüa,” leiab Taavi-Richard Paide Simus Kinnisvarast. Küsimusele, kas Fahle maja korterite ostjaid võiks nimetada spekulantideks, vastas Paide: “Ei mina tea, kuidas peaks neid nimetama. Mida nad seal spekuleerivad? Mõnel on raskusi, et sissemakstud raha tagasi saada. Miinusega spekuleerivad.”

Paide sõnul sõltub kaotus sellest, mis hetkel keegi “jaole sai”, sest kortereid müüdi 2005.–2007. aastani neljas järgus. “Praegu kahetoalist 2,8 miljoni krooni eest klaasosas ei müü, aga selle hinnaga müüdi neid 2006. aastal,” toob Paide näite. Tänavu on seal kaubaks läinud kuus korterit, mis on Paide meelest hea tulemus.

Hinnad varieeruvad Fahle majas korteri asukohast olenevalt – paekiviosas on soodsamad, klaasosas kipub ruutmeetri hind kohati 60 000 kroonini. Paide sõnul on korterite tasemed erinevad, sealt ka hinnavahe – mõni müüakse edasi tühjana, nii nagu see pärast ehitustööde valmimist kätte saadi, osas on tehtud aga korralik ja kvaliteetne sisekujundus. Kui ruutmeetri hind on üle 50 000, siis algab kõva tingimine. “Ega müüjad väga hinda alla ei taha lasta, väga madalaid hinnapakkumisi nad vastu ei võta,” lisab ta.

Praegu küsitakse Fahle majas kõige kallima, 234-ruutmeetrise korteri eest 15 miljonit krooni, mis teeb ruutmeetri hinnaks ligi 64 000 krooni. See ruumikas korter paikneb paekiviosas kahel tasapinnal ja on maitsekalt sisustatud.

••2••

Tornimäe

Mullu Tallinna kesklinnas valminud Tornimäe kaksiktornides on ühtekokku 181 korterit, millest on praegu kinnisvaraveebis müügil ligi 40. Hinnad algavad valdavalt neljast miljonist kroonist. Kui näiteks viiendal korrusel maksab korteri ruutmeeter üle 53 000 krooni, siis 30. korruse korteri ruutmeetri hind on ligi 83 000 krooni. Samal ajal müüdi ka algul kortereid alates 25. korrusest oksjoni kaudu ja seal tõusis ruutmeetri hind üle 100 000 krooni.

Kalleim, ligi 70-ruutmeetrine kolmetoaline korter maksab 5,9 miljonit krooni ja asub 25. korrusel. Kõige kõrgemal, 30. korrusel, müüb Merko Ehitus esimesest ringist veel alles jäänud 58-ruutmeetrist kahetoalist korterit hinnaga               4 656 000        krooni.

“Oli selline aeg, kui osteti kõike ja müüdi kõike, nüüd on kõige ostmise aeg möödas,” kommenteerib nii suure hulga korterite järelmüüki Almar Otter AS-ist Merko Ehitus. Kuigi maja ehitati kolm aastat, ei pidanud Merko õigeks vahepeal korterite hindu tõsta, seepärast said Otteri meelest paljud endale kesklinnas soetada soodsa hinnaga elamispinna. “Eks see ahvatles edasi müüma ja kõik see lõppes tänasega,” ütleb Otter. “Sinna rabati kortereid, sest kesklinna poleks rohkem enam võimalik olnud saadagi. Kellel võimalus oli, see võttis.”

Eestis kanda kinnitanud britt Darren Goodson investeeris samuti kaksiktornidesse. Goodsoni firma Goodson & Red Estonia OÜ müüb praegu Tornimäel nelja korterit ühtekokku ligi 16 miljoni krooni eest. Ta on ühtlasi kirjutanud käsiraamatu, mis räägib sellest, kuidas Eesti kinnisvaraga rikastuda. Kas mees, kes on kuulutanud, et veel vähemalt aastani 2025 on võimalik Eestis kinnisvarast kasu lõigata, peab ühel päeval hakkama oma sõnu sööma? Nii võib juhtuda küll, sest novembrist müügil olevaid Tornimäe kortereid pole siiani keegi tahtnud osta.

Korterite müügiga tegeleva Tiiu Korõtko sõnul pole kõik neli korterit Darren Goodsoni enda vara. “Ega massilist tormamist pole,” ütleb ta. “Tehinguni pole veel jõudnud.” Vahepeal on ka tublisti hindu langetatud – kui 26. korruse korteri müüki alustati 4,4 miljoni krooniga, siis nüüd on hind sulanud 3,99 miljoni peale. Korõtko sõnul on huvilisi küll, ent kõik ootavad, mida turg teeb.

Küll on Korõtkol õnnestunud ühele korterile leida üürnik. Samuti on välja üüritud Darren Goodsoni korterid. “Miinust hetkel ei tooda, aga mõte hakkab juba jumet kaotama. Vahepeal on laenuintressid tõusnud ja pank hakkab kasumit sööma,” vahendab Korõtko briti ärimehe investeerimisedukust. Üürihinnad olenevad kaksiktornides asukohast ja pinna suurusest – küsitud on 8000–11 000 kroonini kuus.

••3••

Rotermanni kvartal

Rotermanni kvartali arenduse esimeses etapis valminud 148 korterist on järelmüügis oma 30. Kalleim, 165-ruutmeetrine neljatoaline korter maksab seal üle 13 miljoni krooni.

“Järelturu korterite hulk Rotermanni kvartalis meid ei üllata, eks see oligi üsna oodatav, kuna ajal, mil korterid meie poolt müüki läksid, oli spekulantide huvi nende vastu üsna suur ning mitmed korterid osteti kokku eesmärgiga need kiirelt kasumiga edasi müüa. Nüüdseks on olukord turul muutunud ning seetõttu ka loogiline, et n-ö lühiajaline spekulatsioon on muutunud pikaajaliseks,” tõdeb Rotermann Eesti juhatuse esimees Mart Saa.

Pindi Kinnisvara maakler Eha Ermo müüb Rotermanni kvartalis kahe- ja kolmetoalist korterit, mille eest küsitakse vastavalt 2 135 000 ja 4 284 000 krooni. Ruutmeetri hind on 45 000 ja

47 000 krooni. Ermo sõnul on huvi kesine ja ka küsitavad hinnad pole realistlikud. “Kui muidu on kesklinna objektide vastu huvi suurem, siis praegu seda öelda ei saa. Vaadatakse odavamaid asju,” tõdeb ta.

Tema sõnul ei tehta enamasti tehinguid selle hinnaga, mida küsitakse, sest ostjad on altid kauplema. Kui on vaja müüa, siis müüakse ka soodsamalt. Praegu on spekulantide aeg möödas ja Ermo sõnul edasimüümiseks enam kortereid ei osteta.

Ent kas ka Rotermanni kvartalis edasimüümise mõttega omal ajal korteri soetanu saab praegu müües kõvasti lüüa, oleneb Ermo sõnul sellest, millal investeering tehti. Kui tippajal, siis on ostja kindlasti kahju kannatanud. “Kui osteti kallilt ja pole suudetud edasi müüa, korter on tühi ja soetatud veel ka laenuga, siis kõige parem seis just pole,” võtab ta asja kokku.

Hädas müüjad püüavad kortereid välja üürida, mistõttu on kesklinnas palju vakantseid kortereid. See on üürihinna juba oma kümne protsendi võrra soodsamaks teinud.

Rotermanni kahetoalise eest küsib omanik 8000–9000 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Lisaks 1000 krooni parklakoha kasutamise eest.