Spetsialistidele ja roolikeerajatele terendavad parimad väljavaated palgatõusuks

 (11)
BUSS
Bussijuhtid võivad tänavu koos teiste oskustöölistega hellitada lootust palgatõusule.Foto: Karin Kaljuläte

Palgatõusu võivad tänavu loota ennekõike spetsialistid ja oskustöölised nagu näiteks sõidukijuhid, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööandjate küsitlusest.

Kontoriametnikel pole põhjust lootust palga tõsuks hellitada.

Spetsialistid ja oskustöölised saavad palkade kasvust osa tõenäoliselt kaks-kolm korda sagedamini kui lihttöölised ning koguni seitse korda sagedamini kui klienditeenindajad ja kontoriametnikud. Palgatõusu plaanide erinevused ametirühmade lõikes tulenevad konkurentsist tööturul, mis ei ole valdkondade ega ametirühmade lõikes ühtlane,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Palku plaanib järgmise kuue kuu jooksul kergitada rohkem kui iga neljas tööandja, kuid enam kui pooled neist kavandavad palgatõusu kindlates ametirühmades, mitte kõikidel organisatsiooni töötajatel.

Suur osa palgatõusu plaanidest puudutab spetsialiste ja oskustöölisi – antud ametirühmade töötajatel plaanib palku tõsta vastavalt 28 ja 24 protsenti nendest tööandjatest, kes on võtnud eesmärgiks järgmise kuue kuu jooksul põhipalku korrigeerida. Oskustööliste alla kuuluvad uuringu järgi samuti sõidukijuhid ja masinaoperaatorid.

Võrreldes möödunud aasta kevadega on mõlemas ametirühmas palgatõusu plaan mõne protsendipunkti võrra kasvanud.

Oluliselt on kasvanud ka nende organisatsioonide osatähtsus, kus kavatsetakse tõsta juhtide põhipalkasid – kui möödunud aastal kavatses juhtide palku tõsta 5protsenti palgatõusu kavandavatest tööandjatest, siis tänavu koguni 14 protsenti. Sama ambitsioonikas on plaan tõsta ka tippspetsialistide palgatasemeid.

Mitmes ametirühmas on palgatõusu plaan ka jahenenud – näiteks kui möödunud aasta kevadel kavatses enam kui iga kümnes (15 protsenti) tööandja tõsta klienditeenindajate palku, siis tänavu kevadel kõigest 4 protsenti. Lisaks ei ole palgatõusu oodata ka paljudel kontoriametnikel.

„Nimelt on Eestis valdkondi, kus vaatamata tööjõupuudusele on endiselt töö saamisel väga tihe konkurents. Näiteks assisteerimisvaldkonnas kandideeris keskmiselt ühele ametikohale 2019. aasta esimeses kvartalis pea 40 töötajat. See on koguni 4 korda tugevam konkurents kui Riigikokku kandideerimisel, kus ühele ametikohale pretendeeris 11 kandidaati,“ lisas Auväärt.

Target Ärileht