TRT Worldi debatis kinnitas Kreeka valitsuspartei Syriza Euroopa poliitika komisjoni liige Giorgos Karatsioubanis, et riigi majanduse seis on oluliselt paranenud ning tööpuudus väheneb ja eurotsoonist lahkumise juttu räägivad vaid radikaalid.

Enne eraärisse siirdumist Danske Banki peaanalüütiku ametit pidanud ning Eestiski hästi tuntud Lars Christenseni sõnul näitab Kreeka majandus küll mõningaid taastumise märke, kuid neljandas kvartalis oli majanduskasv kvartal varasemaga võrreldes miinusmärgiga.

Christensen kinnitas, et talle teeb pigem muret olukord, kui Euroopa Keskpank aasta või kahe jooksul rahapoliitikat karmistab, sest Saksamaa, Holland ja Prantsusmaa seda vajavad. Kreeka on aga taastumisest veel väga kaugel ning satuks keskpanga otsuse järgselt taas kiiresti majanduslangusesse. „Ja meie oleksime jälle hädas,“ lisas ta, märkides, et Kreeka ei ole vanade Euroopa riikidega samas majandustsüklis ega sobi seetõttu eurotsooni.

Christenseni kinnitusel ei saa me jätkata igavesti Saksamaa ja Hollandi maksumaksjate raha Kreekasse kandmist. Tema sõnul on fundamentaalne probleem, et euroala ei ole optimaalne. „See, et Kreeka, Slovakkia, Soome, Holland ja Saksamaa on ühes rahaliidus, see lihtsalt ei tööta,“ kinnitas ta.

Karatsioubanise sõnul ei ole rahaliidust lahkumine Kreeka otsus. Ta oli küll nõus, et rahaliidu loomise alused on algusest peale olnud valed, kuid praegu peaks jätkama solidaarsusprintsiibi järgimist ning ei ole mõtet algatada diskussioone teemal, mis on juba lahendatud.

Kaks aastat kestnud kasinusmeetmed, avaliku sektori töötajate palkade kärpimine, pensionide vähendamine, masserastamine ning maksude tõstmine on Karatsioubanise sõnul olnud kreeklastele suur kannatuste rada ning täiendavaid kasinusmeetmeid riigi elanikud enam ei aktsepteeriks.

Christenseni sõnul on euro rahaline süsteeem, mis teeb Kreeka majandusele palju kahju ning sunnib kreeklased kannatama. „Saan aru, et kreeklased on vihased. Aga saan aru ka sakslastest, kes on samuti vihased, et peavad oma raha pidevalt Kreekase panema. Ja seda mitte sellepärast,et kreeklased ei taha reforme läbi viia või teeksid seda vähe, vaid sellepärast, et see rahandusmehhanism lihtsalt ei tööta,“ lausus Christensen, lisades, et meil lihtsalt tuleb see fundmentaalne teema tõstatada. „ Kreeka ei oleks tohtinud eurotsoonis olla. Tänavu on juba üheksas aasta Kreeka majanduse survestamisel ning see peab lõppema,“ kinnitas Christensen.