Stadler: riigihanked peaksid toimuma ilma eelistusteta
Tallinna trammihange on Stadlerile väga oluline ning meie eesmärk on saavutada aus ja õiguslikult korrektne tulemus. Alati, kui oleme otsustanud hankel osaleda, valmistame oma pakkumuse ette väga hoolikalt ning ootame detailset ja hoolikat tehnilist hindamist ka hankekorraldaja poolt. Võitsime Tallinna trammihanke 15% ehk 11,5 miljonit eurot konkurendist madalama hinnaga.
Me ei saa leppida, et CAF-i pakkumus tunnistatakse vastuvõetavaks olukorras, kus Riigihangete vaidlustuskomisjon on otsustanud, et antud pakkumus ei vasta selgelt hankes nõutud kriitilistele põhitingimustele. Stadleri pakkumus lükati samal ajal tagasi hoolimata sellest, et pakkumus vastab kõigile hankes nõutud kriitilistele põhitingimustele. Kui CAF sellises olukorras hanke võidab ja linnaga lepingu sõlmib, ei ole see aus ega seadusega kooskõlas.
Väited, et Stadleri eesmärgiks hange nurjata, ei vasta tõele. Hetkel oleme aga sunnitud ära tegema hankekorraldaja eeltöö, kuigi just hankekorraldaja peaks olema osapool, mis vastutab, et riigihanget korraldatakse kooskõlas kõigi reeglite ja seadustega. Kõik osapooled, sh tulevased reisijad, võidavad kui hange viiakse läbi reeglitega kooskõlas.
Riigihanked peaksid toimuma ilma igasuguste eelistusteta. Samas loeme ajakirjandusest, et trammihankel on eelisseisus CAF, kuna vajalik finantseerimine tuleb Hispaaniast ostetud CO2 kvootidest. Hankekorraldaja väitis juba eelmisel aastal, et riigi huvide kohaselt on oluline leping alla kirjutada veel 2012. aastal, kuna see olevat üks lepingu rahastamise tingimustest. Lepingut allkirjastada ei olnud siiski võimalik. Nüüd väidab hankekorraldaja, et plaanib endiselt CAF-iga lepingu allkirjastada, kuigi 2013. aastal.
Riigihankeid korraldatakse vastavalt riigihangete seadusele, mis määratleb kõigi pakkujate jaoks mittediskrimineerivad reeglid. Seega praegusel juhul ei saa CAF-i ja hankekorraldaja vahelist lepingut arvesse võtta. Teisalt meenutab see leping Colombo naist, kellest kõik räägivad, kuid oma silmaga näinud ei ole. Nii ei saa me ka kindlad olla, kas kõnealuse lepingu tingimustes tähtajaline piirang üldse eksisteerib või tegemist on lihtsalt survestamisega.
Läti reisirongide hange on suurepärane näide sellest, mis juhtub, kui hankekorraldaja teeb halva otsuse. Pasažieru Vilciens allkirjastas kehtetu lepingu CAF-iga, millele järgnes pikk juriidiline protsess. Nüüd tehing on tühistatud, kuna juriidilist vastuolu märkas ka Euroopa Liit ning Läti jäi ilma uute rongideta. Pasažieru Vilciensil oli aega ja võimalusi, et tehtud vigu parandada, kuid siiski otsustati varasema, halvaks kujunenud otsuse kasuks. Nüüd peab küsima, kes on selles läbikukkumises süüdi? Kas konkurent, kes suunas tähelepanu asjaolule, et hanke tulemus ei vasta seadusele, või hankekorraldaja, kes selle vea üldse tegi?
