Stalini-aegne alajaam lõpetab
“Elektrijaama alajaamas võib leida 1935. aastast pärit seadmeid. Enamik seadmeid on pärit siiski 50-ndatest, sest sõja ajal purustatud hoone asemele valmis 1954. aastal uus,” ütles Eesti Energia AS põhivõrkude arendusosakonna juhataja Raine Pajo.
Pajo sõnul kuluvadki AS Eesti Energia investeeringud võrkude ja alajaamade vananemise peatamiseks, läbilaskevõime ja töökindluse parandamiseks ning kadude vähendamiseks. Tallinnas ja Harjumaal paiknevate vanade alajaamade uuendamiseks ja liinide ehitamiseks investeerib Eesti Energia lähiaastatel 552 miljonit krooni.
Käesoleva aasta lõpus hakatakse lammutama Linnahalli lähedal asuvat Elektrijaama alajaama, et selle asemele ehitada uus. Ehitatakse etapiviisiliselt, sest alajaam peab samal ajal ka töötama. Hanke võitis Austria firma.
Kõige vanem
OÜ Põhivõrk projektijuhtimise sektori juhataja Jaan Luurmees avab Linnahalli kõrval asuva Elektrijaama alajaama kriuksuva raudvärava. Selles kollases majas asubki Eesti kõige vanem siiani töötav alajaam.
Kohe värava juures õuel seisab traataia sees raudteerööbastel vaikselt urisev ratastega varustatud paarikümne tonni raskune trafo. Valju surinaga toodab see Narvast traati mööda tulnud kõrgepingest tarbimiseks sobilikku elektrivoolu. Kui varem toodeti sealsamas kõrge korstna kõrval asuvas paekivihoones elektrit, siis nüüd tuleb elektrivool Narvast.
Mööda kitsaid treppe ja läbi kitsaste koridoride jõuame saali, kus asub alajaama juhtimispult. Kõrge ja avara ruumi seinad on tihedalt täis juhtmeid, lüliteid, andureid ja kaitsmeid. Kitsas vahekäigus liikudes hoiatab teejuht varitseva (elektri)ohu eest ja keelab rangelt ükskõik mille puudutamise.
Juhtmed tunduvad hallid ja vanad, kaetud ebamäärase pruunikasmusta kummi-plastmassi seguga. Kõik juhtmed on korralikult üksteise kõrvale alusele kinnitatud ja täpselt täisnurga järgi pööratud. Pilguga on lihtne jälgida, kuhu mingi juhe läheb. Seadmetelt ja anduritelt leiab aastaarvud, mis jäävad 1954. ja 1958. aasta vahele.
“Üksikud juhtmed on stalinliku täpsuse ja korralikkusega monteeritud. Tänapäeval tehakse seda tööd hoopis efektiivsemalt ja kiiremini. Sellist tööd ja paigutust aga ei näe enam kuskil,” lisas Luurmees.
Nagu kapten
Samas saalis asub ka alajaama juhtimispult. Suure laua taga istub mees, kes jälgib seinal olevaid andureid ja tulukesi nagu kapten laeva kaptenisillal.
Elektrijaama alajaamas “juhatab vägesid” Eesti Energia AS jaotusvõrkude vanemelektrik Georg Svetlov. Ta näitas ka Eesti kõige vanemaid töötavaid alajaama-seadmeid.
Mööda kitsaid treppe jõuame saali, kus asuvad kõrgepingelülitid. Iga lüliti asub anumas, mis on täidetud umbes 300 liitri õliga. Õli on vajalik kaarleegi summutamiseks, mis tekib kontaktide lahutamisel või ühendamisel. Iga sellise lüliti jaoks on ehitatud kolm korda neli meetrit ruum, mis on varustatud kõrge rauduksega.
“Nüüdisaegne ja ligi kolm korda võimsam lüliti mahub ära keskmisesse riidekappi,” tõi Svetlov näite sellest, mis on 50 aastaga muutunud.
Enam ei kasutata Svetlovi sõnul kõrgepingelülitites õli, vaid spetsiaalseid gaase. Tänu sellele on lülitite mõõtmed vähenenud umbes kümme korda. Kordades on vähenenud ka elektrikaod, kuna ohutus on kordades suurenenud.
Lisaks õlis asuvatele lülititele on alajaamas ka lahklülitid. Iga lüliti-kolmiku jaoks on kahe meetri laiune võrkuksega ruum, mis ulatub põrandast laeni. Omaette ruum on vajalik ohutuse tagamiseks. Lattides on nii võimas pinge, et neid puudutades söestub inimene hetkega. Uued nüüdisaegsed lülitid on külmikusuurused.
Kogu maja täidab madalatooniline urin. See on elekter, mis liigub mööda kaableid, juhtmeid ja trafosid. Mida suuremad seadmed, seda suuremad on ka elektrikaod nendes. Kõik see tähendab aga kaotatud raha.
Eesti Energia energiasüsteem koosneb kahest suurest elektrijaamast, neljast keskmisest ja umbes 10 väikesest. Elektriliine on 64 600 km, alajaamu 260 ja trafopunkte 18 000. Lisaks sellele 1300 km optilisi liine.
