See maailm, milles me elame täna ning mis vaatab meile vastu lähiaastatel on kardinaalselt teine kui aasta 2019. On suur küsimärk, millal inimesed taas reisima hakkavad? Kuhu puhkama suunduvad? Tõenäoliselt avastatakse esmalt tagasihoidlikult kodumaad - eestlane Eestit, soomlane Soomet. See tähendaks pikka piina näiteks Tallinna turismiga seotud asutustele, kus Võrumaa mehed ja naised naljalt ei peatu.

Maailma ja Eesti 2019. aasta turisminumbreid vaadates võib vaid mõelda, kas me nende numbriteni niipea jõuame.

Esmalt globaalsetest numbritest. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel kasvas 2019. aastal välisturism kogu maailmas 3,8%. Need andmed avaldati käesoleva aasta jaanuaris. 2019. aastal tehti kogu maailmas 1,5 miljardit mitmepäevast välisreisi, mis oli 54 miljoni võrra rohkem kui aasta varem.

Seejuures perioodil 2009-2019 on keskmine aastane kasv olnud 5 protsenti. Ehkki 2019. aastal ei olnud kasv enam nii suur, oldi maailma majanduse üldisest kasvust, mis oli 3 protsenti, siiski ees.

Reisid Euroopa riikidesse kasvasid 3,7% ning kokku tehti siia piirkonda 742 miljonit mitmepäevast välisreisi. Kõige kiiremat kasvu näitas hoopis Lähis-Ida, 7,6-protsendiga.

Aastad täis uusi rekordeid

Eesti majutusettevõtetes peatus eelmisel aastal 3,79 miljonit turisti, mis tähendas 5,5-protsendilist aastast kasvu. Siin veedeti 6,97 miljonit ööd. Välisturiste oli seejuures 2,25 miljonit ning nad veetsid siin 4,38 miljonit ööd. Siseturistide arv tõusis 5,9%, jõudes 1,54 miljonini ja ööbimised 2,59 miljonini.

Siseturistide ööbimised tegid rekordi seitsmendat aastat järjest, välisturistide number saavutas uusi kõrgusi neljandat aastat jutti.

Niisiis siseturistide ööbimised moodustasid siin kogu ööbimiste arvust 37,2%, Soome turistid 21,7%, venelased 7,5%, sakslased 4,5% ning lätlased 4%. Rootsi ja Suurbritannia külalised moodustasid mõlemad 2,3% kõigist ööbijatest. Seejuures on oluline, et kõigi muude riikide turistide ööbimised moodustsid 20,5% ning seegi on aasta-aastalt kerkinud. 2004. aastal oli see veel näiteks 13 protsenti.

Mida võib oodata sel aastal?

Raske on täpselt hinnata, mida koroonakriis täpselt sektorile kaasa toob. Erinevad eksperdid usuvad, et kõigest eelnevast jääb alles ehk vaid 10-20 protsenti. Suvi, mis on Eesti turismi absoluutne kõrgaeg, tõotab tulla väga niru. Võib-olla isegi täiesti tühi.

Kujutame nüüd ette, et 2,25 miljoni välisturisti asemel külastab meid sellest viiendik ehk 450 000 inimest. See on siis positiivne stsenaarium. Kui piirangud jäävad paika, siis ei pääse liikuma ka siseturist, kes teeb oma käigud samuti kuumal puhkuste ajal ehk suvel. Kui neistki vaid 20% alles jääks, siis tehtaks vaid 308 000 reisi.

Turismisektor kokku toodab väärtust miljardites eurodes, millest jääb alles vaid pisku. Seda auku on väga raske lappida ning kes julgeb ennustada, et me 2021. aastal reisime samas mahus nagu 2019. aastal? Pigem võib panustada sellele, et sellised numbrid taastuvad alles aastate pärast, kui üldse.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

• Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
• COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
• Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
• Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!

Liitu