STATISTIKA: Õhku paisatava süsihappegaasi vähendamine annab tihti otsest kasu


Maailma päästmiseks on vaja vältida keskmise temperatuuri tõusu üle 2 ºC.

 Rootsi energiafirma Vattenfall ja konsultatsioonifirma McKinsey arvutused näitavad, et tervel hulgal CO2 vähendamise võimalustel on negatiivne hind – nende rakendamine ei tähenda mitte täiendavaid kulutusi, vaid kokkuhoidu. Säärased võimalused on majade parem soojustamine, üleminek kütusesäästlikumatele sõidu- ja veoautodele, energiasäästlike valgustussüsteemide kasutamine jms. Need vähendavad jooksvaid kulutusi rohkem, kui suurenevad amortisatsioonikulud. Seinte soojustamise investeeringu tasuvusaeg võib olla kõigest paar aastat.

Kui see on nii kasulik, siis miks kõik neid võimalusi juba õhinal ei kasuta? Vattenfalli kliimapoliitika juhi Arne Mogreni sõnul on osalt põhjuseks see, et sageli pole tarbijad teadlikud toodete elueakuludest.

Odav osta, kallis pidada

Kinnisvara puhul vaatavad ostjad esmajoones hinda, mis tuleb maja või korteri eest kohe välja käia, ja alles järgmiseks – kui üldse – löövad kokku tulevased kasutuskulud. Muid tooteid pidurdavad ühiskonnas valitsevad väärtused ja suhtumine. “Kellele meeldivad pisitillukesed autod?” küsis Mogren retooriliselt.

Suhtumise ja väärtuste muutmine siiski tasapisi juba käib. Briti meedias sai üks kuningapere liige talvel sugeda mitte üksnes eralennukiga reisimise kulude, vaid ka tohutu CO2-jälje pärast, mis ta sellega tekitas. Näiteid, kus müügiargumendina tähtsustatakse või kasutatakse ökoloogilist jalajälge, leiab Euroopast hulganisti. Isegi Eestist – näiteks Hansapank pakub rohelist kodulaenu.

N-ö win-win-vahenditega, mis on majanduslikult kasulikud isegi CO2-argumente appi võtmata, saab CO2 emissiooni 2030. aastaks vähendada 7 gigatonni CO2-ekvivalendi võrra aastas. (Umbes 1 gigatonni ekvivalenti paiskab õhku Saksamaa.)

Et Maa pinnatemperatuur ei tõuseks 21. sajandi lõpuks tööstuseelse ajastu tasemest üle 2 ºC kõrgemaks, tuleb valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) hinnangul tõusule panna piir vahemikus 370–520 osakest miljoni kohta (ppm).

Selleks et CO2 püsiks 2030. aastal 400 ppm tasemel, peab CO2 emissiooni praeguse elukorralduse juures vähendama 31–36 gigatonni aastas (450 ppm-le vastab 24–29 gigatonni). Negatiivse hinnaga vahendid aitaksid saavutada 20–25% emissiooni vähendamise eesmärgist. Kui kasutusele võtta ka vahendid, mis lähevad maksma u 40 eurot CO2-ekivalendi tonni kohta, õnnestub emissiooni vähendada 27 gigatonni võrra.

Vattenfalli hinnangu kohaselt läheb atmosfääri CO2-sisalduse tõusu jätmine tasemele 450 ppm maksma kõigest 0,6% maailma kogutoodangust. Ambitsioonikam eesmärk (400 ppm) maksaks 1% kogutoodangust.

Kas see on katastroofiohu maandamise eest kallis või odav hind? Maailma riikide kaitsekulutustega 2005. aastal (2,5% maailma kogutoodangust) ja kindlustuskuludega (3,3%) võrreldes pigem odav.