Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 612 miljoni euro eest, sellest hooneid 398 miljoni ja rajatisi 214 miljoni euro eest. Mullusega võrreldes suurenes hoonete ehitamine kaheksa protsenti ning rajatiste ehitamine vähenes 11 protsenti.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes aastaga 1,4 protsenti mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu kolmandas kvartalis 13 protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kolmandas kvartalis kasutusse 1061 uut eluruumi ehk 84 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas ja Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1485 eluruumi ehitamiseks, mida on veidi mullusest vähem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 216 mitteelamut kasuliku pinnaga 194 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, tööstus- ja laohoonepinda. Võrreldes läinud aasta kolmanda kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.