Statoil: aktsiisitõusuga maksab kütus rohkem kui Soomes

 (387)
Statoil
Statoilfoto: rasmus jurkatam

Statoili müügidirektor Meelis Migur ütleb, et valitsuse kavandatud aktsiisitõus bensiinile ja diislile paneb transpordiettevõtted tankima Eesti piiridest väljaspool.

"Meie seisukohad ühtivad Õliühingu ja selle teiste liikmete nägemusega. Planeeritud aktsiisitasude tõus on liiga kiire ja võib omada mitmeid negatiivseid mõjusid siseriiklikule tarbimisele ja kaupade hindade tõusule. Kuna transpordikulud suurenevad, kallinevad tegelikult kõik kaubad ja teenused ning kasvab inflatsioon," kommenteeris Meelis Migur.

Valitsus kavatseb järgmisel aastal tõsta kütuseaktsiisi bensiinile 10 protsenti ning diislikütuse aktsiis 14 protsendi võrra ja sealt edasi neli aastat järjest mõlemale veel 10 protsenti.

Migur ütleb, et kui mootoribensiini osas on aktsiisimäärad praegu Balti riikide vahel sisuliselt võrdsed, Eestis kõige madalam ja Leedus kõige kõrgem, aga ainult 2,7%-se vahega, siis diislikütuse aktsiisimäärade osas eksisteerib juba praegu suur vahe. "Eestis kehtiv aktsiisimäär ületab Leedu taset 19% ja Läti määra 14%. Rahaliselt on vahe 5,6-7,5 senti liitri kohta koos käibemaksuga, mis omakorda aktsiisimaksule lisandub."
 
Kui järgmisest aastast plaanitakse mootoribensiini aktsiisitasu Eestis tõsta 10% ja diislikütusel 14% ja järgmistel aastatel 10%, siis kasvab aktsiisimaksu erinevus juba järgmisel aastal võrreldes Leeduga 36%-le ja Lätiga 30%-le. "Viieaastases perspektiivis on mootorikütuste hind praeguse kava kohaselt Eestis möödunud Soome hinnatasemest ning aktsiisitasusid võrreldes ületame Lätit ja Leedut kahekordselt."
 
Kütuste jaehinna kasv vähendab eraklientide tarbimist. Perede eelarved on piiratud, mistõttu jäetakse osad sõidud lihtsalt tegemata. Kui diislikütuse hind Eestis hakkab olema märgatavalt Läti ja Leedu tasemest kallim, siis eelistab transpordisektor tankida enne Eestisse sisenemist. Leedu kogemus 2009. aastal näitas, et 10 sendine liitrihinna vahe Poolaga vähendas turumahtu 10-12%. Maksude osakaalu tõus võib tõenäoliselt kaasa tuua illegaalse kütuseturu kasvu, sest suureneb kütusepettuse kasumlikkus.
 
Õliühingu ja selle liikmete arvates tuleks aktsiisiteemale läheneda komplektselt, võttes arvesse kõiki kütuseliike ja lähiriikides toimuvat. Aktsiisipoliitika kujundamisel võiks lähtuda esiteks kütuse energiasisaldusest ja teiseks selle kasutusotstarbest (mootorikütus või kütteaine). Senini on hoitud samuti fossiilset päritolu gaasiliste mootorikütuste aktsiisimäärasid kunstlikult all. Kui LPG aktsiisimäär jääb muutmata ning mootoribensiini ja diislikütuse jaehind kallineb märkimisväärselt aktsiisimäärade tõusust tulenevalt, siis võib oodata hüppelist LPG kasutuse tõusu. Viimane omab omakorda negatiivset mõju riigi maksutuludele, sest kehtivate aktsiisitasude vahed on mitmekordsed.