“Maksud moodustavad jaehinnas rohkem kui poole, hind muutub proportsioonis sellega,” sõnas Luik. “Meie jaehind sõltub aga ka sisseostuhinnast ja lepingutest rafineerimistehastega, mis on konfidentsiaalsed,” lisas ta.

Jaemüügihinda dikteerib samas ka konkurents. Kui teised suuremad tanklaketid hinna alla lasevad, läheb Statoil kaasa. “Kevadel alanud hinnasõda polegi lasknud Eestis müüdava kütuse hinnal tõusta maailmaturuga võrreldavale tasemele,” märkis Luik.

Eesti Statoili kütusekäive on Luige sõnul teiste tanklakettidega võrreldes kiirem, ehk varasemast dollari kursist sõltuva hinnaga sisse ostetud kütus saab kõige enne otsa. Kui sageli rafineerimistehastega sõlmitud lepingutes kehtivad hinnad ümber vaadatakse, keeldus Luik ütlemast.

Statoilil on kaks oma rafineerimistehast, mis asuvad Norras ja Taanis. Eesti Statoil ostab samas kütust ka Leedu rafineerimistehasest.