Ennustused tulevase, Shelli ostnud Eesti Statoili äriklientide mahu kohta põhinevad autokütuse jaemüüjate andmetel, mille kohaselt Statoili ja Shelli äriklientide käive moodustab ligi 20% Eesti tanklate kogukäibest, mis on kolm korda enam kui lähimal konkurendil.

Statoili olulisema konkurendi Neste ärikliendid tarvitavad 7 protsenti Eesti tanklates müüdavast autokütusest, Lukoili kliendid 5, Alexela puhul 4 ja Hydro Texacol rohkem kui 2 protsenti.

Üheksat tuhandet äriklienti teenindava Eesti Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul ei ühti Statoili andmed äriklientide protsendi suhtes Äripäeva arvutustega. “Nii suurt mahtu ärikliente ei saa meil kuidagi olla,” rääkis ta. “Ka pole kindel, et kõik endised Shelli ärikliendid otsustavad Statoili kasuks. Kindlasti on paljudel mingi põhjus, miks nad juba täna meie kliendid pole.”

Luik eitas ka väidet, nagu tekitaks Statoili suur äriklientide maht võimaluse turu poliitikat määrama hakata. “Me olime ka varem turuliidri staatuses ja ma ei usu, et oleksime seda kurjasti kasutanud,” ütles Luik.

Ühe põhjusena, miks suurem jõud äriklientide näol ei võimalda agressiivsemat poliitikat, nimetas Luik vajadust järgida Statoili kui kontserni poliitikat. “Igatahes ei muutu äriklientide tingimused nende lisandumisega halvemaks, pigem vastupidi,” kinnitas Luik. “Kõikide äriklientidega on ju sõlmitud lepingud.”

Seni Eesti suurima arvu tanklatega opereeriva ASi Lukoil Tanklad juhatuse esimees Vaido Virro ei näinud samuti võimalust, et Statoil võiks oma suuremat äriklientide hulka kurjasti kasutada. “Pigem suureneb firma vastutus nii teenuse kui kütuse kvaliteedi suhtes,” sõnas Virro. “Seega on suurem teoreetiline oht kliente kaotada kui juurde võita.”

Hüpoteesi, et Shelli tanklate ostmise järel suure turuosa saanud Statoil äriklientidele senisest suuremaid hinnaalandusi teeb, ei pidanud Hede Kerstin Luik tõenäoliseks. “Lähtume kontserni üldisest poliitikast, ka meie marginaalid pole nii suured, et saaksime hinda alandada näiteks 50 senti liitrilt,” rääkis ta.

Luik ei öelnud otsesõnu, kas ärikliendile tehtavad hinnaalandused kompenseerivad teenindusjaamu omava Statoili ja automaatjaamu omava Neste bensiini ja diislikütuse hinnaerinevuse. “Hinna alandamine sõltub eelkõige kliendi mahtudest,” lausus ta.