Eesti konkurentsiameti koondumiste osakonna ametniku sõnul oli otsuse tegemine raske, sest Statoil saavutas selle tulemusena turuliidri positsiooni. “Kui suur Statoili turuosa olema saab, ei saa ma öelda,” sõnas ametnik, kes ei soovinud oma nime ajakirjanduses näha. “Seda pole kirjas ka otsuses, sest Statoil võtab praegu sellest ärisaladusi välja.”

Kütuse jaemüügi poolest senigi turuliidri rollis olnud Statoili osa Eestis tõuseb firma enda arvutuste kohaselt 29, mitme konkurendi ja asjatundjate väitel aga 34–35 protsendini legaalsest turust. “Igatahes jääb see alla 40 protsendi,” lausus anonüümne ametnik. “Vastasel korral poleks koondumise heakskiitmisest juttugi olnud.”

Ametniku sõnul vaadati nn ühinenud Statoili positsiooni ka suuremates linnades. “Kõikjal leidub aga ka teiste suurte tegijate jaamu, rääkimata väiksematest,” lausus ta.

Märgatavalt tõuseb Statoili turuosa ka Lätis (22 protsenti) ja Leedus (20 protsenti), kus samuti analoogne tanklaostutehing sõlmiti. Keskmiselt peaks iga neljas Eestis, Lätis ja Leedus legaalselt tangitav kütuseliiter pärinema Statoili teenindusjaamadest. Tanklate arvult tõuseb Statoil Eestis mööda nii Lukoilist kui Nestest. Kokku on Eestis 500 teenindusjaama.