Tänapäeva kontoris on stress sama loomulik nähtus, nagu oli kõvakrae kuninganna Victoria ajastul: keegi seda ei sallinud, praktilist otstarvet sel polnud ja kaelavalu oli tagatud. Tegelikult on stress elujaatav nähtus. See annab lihtsalt märku, et oled elus, ja teeb seda senikaua, kuni on su tapnud. Siis kaotab stress oma mõju. Nii et milleks muretseda?
Mõned inimesed suisa armastavad stressi. Meesjuhtide meelistegevuseks on tualetis uhkustada, kui mitu maohaavandit neil on, mitu abielu seljataga ja kui vähe arstid neile elupäevi ennustavad. Ja siis nad, paganad, lähevad ja teevad edasi 24-tunniseid tööpäevi kuni 80-aastaseks saamiseni.
Teisest küljest ei ole mõeldav ka enam avalikult tunnistada, et su töö ei ole stressirikas. Midagi sellist kõva häälega öelda tähendab tunnistada, et istud laua taga päevad läbi nagu potilill ja vahid lakke.
Kui su töö ei tekita stressi, siis ilmselgelt on see midagi sama mõttetut või vanaaegset nagu angerjavalve, müüritise ladumine või maksukogumine.
Kõige kergem on stressi vältida, tekitades ise kellelegi stressi. Kui oled ülemus ja ägised liigse töökoorma all, siis lao osa sellest lihtsalt kellegi teise kaela. See ei tekita mingit stressi. Kui sa aga pole ülemus, siis võid sõimata ja karjuda, kuni lähed näost siniseks. Siis aga tule harjakapist välja ja mine tasakesi oma laua taha tagasi.
Stressivastased mänguasjad
Mõnigi stressis kontoriinimene hoiab oma laual keerulisi vigureid, millel pole mingit asjalikku funktsiooni, aga mida on hea niisama näppida, nagu näiteks arvutid.
Tippjuhtide jaoks on stressi tõeliselt maandavad mänguasjad näiteks tuttuued seismenda seeria BMW-d või suvilad Marbellas.
Väga suures stressis ülemused proovivad teha nägu, et nad on nagu ‰okolaadikommid – väljastpoolt kõvad, aga sees peitub pehme ja sulav sisu. Kui sa oled suures stressis olles oma ülemust hammustanud, siis peaksid teadma, kas see on tõsi või mitte.
Copyright ©Guy Browning 2006
