Järjest rohkem tähelepanu tuleb pöörata energiatõhususele, mida mõned
arendajad ka teevad.

"Eestis räägitakse ka järjest rohkem passivmajadest, mida näiteks Saksamaal on arendatud juba aastaid. Väga paljude projektide puhul tuleks aga rääkida madalenergia majast, sest passiivmaja nõuded on meie kliimas sedavõrd karmid, et neid saavutada tähendab väga mahukaid investeeringuid," ütles Sucksdorff.

Ta ütles, et Eestis on palju kortereid, mida ei taheta, kuid erinevalt Soomest on neile siiski olemas veel teatud klientuur.

"Halvasti ehitatud ning hooldatud majade probleemid tulevikus aga kindasti üha süvenevad ja sellega kaob ka klientuur," ütles Sucksdorff.

Korteriühistud võiksid teha plaane majade korrashoiu osas. Soomes näiteks nõutakse korteriühistutel teha viieaastane plaan tööde kohta, mida nende majas on vaja ette võtta.

"Eelmine ja ka praegu käsil olev külm talv on inimestele toonud arusaama, mida tähendab halvasti soojustatud maja ja sellega kaasnevad küttekulud," tähendas Sucksdorff.