Suhkru hinna tõus kergitab maiustuste hinda

EL-i astumisest tulenev suhkru enam kui kahekordne hinnatõus tõstab kondiitritoodete hinda, kui riik ei leia võimalusi hinnatõusu kompenseerida.

Kalevi juhataja Oliver Kruuda sõnul tehti läbirääkimistel EL-iga Eestile häid järeleandmisi, kuid suhkru üleminekuperioodi eest ei võideldud, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kui valitsuse seisukoht enne euroreferendumit oli, et referendumi “ei” korral plaan B-d ei ole, siis suhkru hinna tõusu kompenseerimata jättes ei ole ka meil plaan B-d,” rääkis ta. Kalev kasutab aastas 5000 tonni suhkrut, suhkru hinna tõus läheb järgmisel aastal ettevõttele hinnanguliselt maksma 35 miljonit krooni.

Coca-Cola Balti turundusjuhi Andrus Kuusi sõnul on raske uskuda, et mõni firma on suuteline suhkru hinna tõusu omal jõul üle elama. “Praegu pole me otsustanud, mis me hinnatõusuga peale hakkame. Oleme äraootaval seisukohal, sest pole selge, kas riigilt on võimalik abi saada või mitte.”

Rahandusministeerium on seisukohal, et suhkru hinna tõusu ei kompenseerita. “Sellist abi ei anta,” ütles ministeeriumi euroinfo nõunik Katrin Jaakson. “Tavapraktika ei näe ette, et riik maksab kinni sellised kulutused, mida ettevõtja ise peaks kandma. Võrdlusena võiks ju võtta elektri hinna tõusu või kütuse hinna kõikumise.”

Jaaksoni sõnul hakkab alates EL-iga ühinemisest Eestis kehtima liidu riigiabialane regulatsioon. Riigil tuleb riigiabi loa taotlus esitada Euroopa Komisjonile, kes hindab abi mõju siseturukonkurentsile.

Ilma Euroopa Komisjoni nõusolekuta ei tohi riik ettevõtteid rahaliselt toetada.

Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Franz Fischleri eestkõneleja Gregor Kreuzhuber ütles Eesti Päevalehele, et kõik oleneb sellest, mida Eesti valitsus tahab teha. “Enne sektori abistamist peab valitsus meile sellest teatama ja meie uurime juhtum juhtumi haaval, kas on võimalik ettevõtjaid toetada või mitte.”