Prognoosi järgi saaks riik magustatud jookide maksult tulu järgmisel aastal 15 miljonit eurot, 2019. aastal 16 miljonit eurot ja 2020. aastal 17 miljonit eurot.

Rahandusministeerium ei soostunud ütlema, kuivõrd tõenäoline või ebatõenäoline see siiski on, et suhkrumaks hakkaks juba 1. jaanuarist 2018. aastast kehtima, kuivõrd protsess seaduse vastuvõtmisega on venima jäänud. "Riigikogu peab magustatud jookide maksu seaduse eelnõu uuesti arutama. Sealhulgas on riigikogu otsustada jõustumise tähtaeg. Järgmise aasta riigieelarve tulusid ja kulusid arutab valitsus vajadusel sügisel, kui valmistatakse ette järgmise aasta riigieelarve eelnõu," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll.

Kui riigikogu hakkab seadust arutama aga alles sügisel ja kinni peetakse ka seaduse jõustumise heast tavast, mis tähendab vähemalt kuuekuulist etteteatamisaega, ei saakski 1. jaanuarist maks jõustuda. See tähendaks järjekordset lappimist vajavat maksuauku.

President Kersti Kaljulaid ei kuulutanud välja magustatud joogi maksu seadust ning saatis selle tagasi riigikogule uuesti arutamiseks ja otsustamiseks.

Presidendi sõnul toetab ta maksuga seatud eesmärki suunata inimesi vähem suhkrut tarbima, kuid magustatud joogi maksu seaduse §10 p 8 kohaselt on maksust vabastatud ka need joogid, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale kaasamüümiseks. "Sellise regulatsiooniga annab seadusandja alusetu eelise ühele sektorile ning see ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega," ütles riigipea otsust allkirjastades.