EL on juba aastakümneid oma suhkrutootjatele garanteerinud suhkru hinna, mis on kaks korda kõrgem maailmaturu hinnast. Nii on kümnendite vältel oma suhkrutootmine arenenud pea kõigis EL-i vanades liikmesriikides: Saksamaal, Hollandis, Taanis, Itaalias ja mujal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti suhkruimportöörid tõid enne Eesti ühinemist EL-iga euroliidust suhkrut rohkem kui poole odavamalt, kui seal müüdi. EL-i päritolu suhkrut müüdi Eestis hinnaga kuus krooni kilo, samal ajal maksis see liikmesmaades alates 15 krooni kilo. Seda tänu liidu eelarvest suhkrutootjatele makstavatele toetustele, mille kärpimise poolt on kõik peale suhkrutootjate endi.

Ühel hetkel aga oli liberaalse majandusega Eesti, kes ei ole oma turgu ja tootjaid kaitsnud impordi eest, osa majandusruumist, kus üks valdkond on selgelt ülereguleeritud ja toimib majandusloogika vastaselt.

Eestis käib võitlus rahandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi vahel, kes on trahvis süüdi. Endine põllumajandusminister Tiit Tammsaar tundis olukorra üle muret juba 2003. aasta suvel. Rahandusministeerium ei pidanud tollimaksu või koguselise piirangu kehtestamist suhkru impordile võimalikuks.

Süüdlase otsimisel Eestist ei ole siiski erilist mõtet. Äärmisel juhul võib põllumajandusministeeriumi süüdistada, et üleliigse laovaru seadus valmis liiga hilja — kuu enne liitumist. Kuid kõigil ametnikel on alati varuks keegi, kelle peale näpuga näidata.

Parem on tunnistada, et tegemist on esimese vältimatu tagasilöögiga pärast Eesti astumist EL-i. Trahvi maksame selle eest, et Eesti majanduse põhimõtted ei ole sellised nagu liidul, kuhu ta kuulub.

EL-i suhkruturg on reformimisel, kuid see ei mõjuta Eesti trahvi. Tulevikus peaks Euroopa Komisjoni, kuid kahjuks mitte paljude EL-i riikide arvates suhkrutootjatele makstavad toetused oluliselt vähenema, mis tooks ka suhkru hinna EL-is 10–11 krooni kanti.